Diplomaatiliste suhete ajalugu
Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Eesti avas saatkonna Kiievis augustis 1993 ja Ukraina saatkonna Tallinnas jaanuaris 1993.
Eestit esindab Ukrainas suursaadik Annely Kolk, kes esitas volikirjad Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile 27. septembril 2023. Alates augustist 2026 on Eesti suursaadikuks Ukrainas Tiina Intelmann.
Eesti ja Ukraina suhted on väga head ning on aja jooksul järjepidevalt tihenenud, eriti pärast Venemaa agressiooni algust 2014. aastal ja täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Eesti toetab järjekindlalt Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ega tunnusta Krimmi ja teiste Vene Föderatsiooni poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina alade annekteerimist. Eesti on üks Ukraina häälekamaid ja põhimõttekindlamaid toetajaid rahvusvahelistes organisatsioonides ning peab oluliseks Ukraina lõimumist Euroopa Liidu ja NATOga.
Koostöö toimub paljudes valdkondades nii kahe- ja mitmepoolselt – sealhulgas Põhjala-Balti formaadis – kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ukraina on üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike ning Eesti annab Ukrainale ka humanitaarabi, mille eesmärk on leevendada sõjategevuse tõttu kannatanud inimeste olukorda, sealhulgas võõrustades tuhandeid Ukraina sõjapõgenikke. Kahe riigi häid suhteid kinnitavad regulaarsed kõrgetasemelised visiidid ning tihe parlamentidevaheline koostöö: Riigikogus tegutseb Eesti–Ukraina parlamendirühm ning samalaadne sõprusrühm Ukraina parlamendis – Ülemraadas.
Kahepoolsed suhted
Juuni 2026 – kaitseväe juhataja, kin-ltn Andrus Merilo
Mai 2026 – siseminister Igor Taro
Aprill 2026 – Riigikogu esimees Lauri Hussar
Aprill 2026 – kaitseminister Hanno Pevkur
Aprill 2026 – energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Veebruar 2026 – peaminister Kristen Michal
Veebruar 2026 – välisminister Margus Tsahkna
Oktoober 2025 – välisminister Margus Tsahkna
September 2025 – kaitseminister Hanno Pevkur
August 2025 – sotsiaalminister Karmen Joller
Veebruar 2025 – peaminister Kristen Michal
Jaanuar 2025 – välisminister Margus Tsahkna
Detsember 2024 – peaminister Kristen Michal
September 2024 – president Alar Karis
Märts 2024 – Riigikogu esimees Lauri Hussar
Mai-juuni 2023 – president Alar Karis, välisminister Margus Tsahkna ja majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Aprill 2023 – peaminister Kaja Kallas
Aprill 2023 – välisminister Margus Tsahkna
Märts 2023 – välisminister Urmas Reinsalu
Märts 2023 – välisminister Urmas Reinsalu
November 2022 – välisminister Urmas Reinsalu
August 2022 – välisminister Urmas Reinsalu
Aprill 2022 – president Alar Karis
Veebruar 2022 – president Alar Karis
Veebruar 2022 – välisminister Eva-Maria Liimets
Veebruar 2022 – Riigikogu esimees Jüri Ratas
August 2021 – president Kersti Kaljulaid
Mai 2021 – peaminister Kaja Kallas
Aprill 2021 – välisminister Eva-Maria Liimets
Juuni 2026 – president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sõbiha
Juuni 2026 – peaminister Julija Svõrõdenko ja asepeaminister ning kultuuriminister Tetjana Berežha
Veebruar 2026 – asepeaminister Euroopa Liidu ja NATO integratsiooni alal Tarass Katška
Oktoober 2024 – Ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk
Aprill 2024 – peaminister Denõss Šmõhal
Jaanuar 2024 – president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Dmõtro Kuleba
Veebruar 2020 – Ülemraada esimees Dmõtro Razumkov
November 2019 – president Volodõmõr Zelenskõi
Jaanuar 2017 – president Petro Porošenko
Juuni 2016 – välisminister Pavlo Klimkin
Ühisavaldus tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kohta (allkirjastatud 09.06.2026 peaminister Kristen Michali ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahel).
Juunis 2024 sõlmisid Eesti peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Kokkulepe tugevdab Eesti ja Ukraina julgeolekukoostööd ning kinnitab Eesti pikaajalise ja igakülgse toe jätkumist Ukrainale.
Oktoobris 2025 kirjutasid Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Ukraina välisminister Andrii Sõbiha Kiievis alla vastastikuse mõistmise memorandumi, milles lepiti kokku, et 2027. aasta Ukraina Taastekonverentsi (Ukraine Recovery Conference, URC) korraldab Eesti.
Juunis 2026 sõlmisid Eesti peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühisavalduse tõhustatud julgeoleku- ja kaitsekoostöö kohta.
Juulis 2026 sõlmiti Eesti ja Ukraina vaheline kaitsekoostöölepe ehk nn droonikokkulepe, millega tugevdatakse Eesti ja Ukraina kaitsekoostööd kolmes valdkonnas – teadmised, tehnoloogiad ja tööstus.
Julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkulepe (allkirjatud 27.06.2024) on leitav Vabariigi Valitsuse kodulehel [2024.06.27_EE-UA kokkulepe EST.pdf].
Rohkem infot Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud lepingutest on leitav Riigi Teatajast [Välislepingute liigitus poolte alusel-Riigi Teataja].
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Ukrainaga vaata Statistikaameti rakendusest [Ukraina | Data Estonia].
Samuti loe rohkem meie infoportaalist ettevõtjale.
Ukraina oli esimene riik, keda Eesti 1998. aastal arenguabi programmiga toetama hakkas.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Eesti toetanud Ukrainat üle 800 miljoni euro väärtuses sõjalise abiga ja üle 400 miljoni euro väärtuses mittesõjalise abiga, sh läbi arengukoostöö ja humanitaarabi. Kokku on ellu viidud või ellu viimisel üle kahesaja arengu- ja humanitaarabi projekti.
Lisaks on Ukrainat ja ukrainlasi märkimisväärselt toetanud Eesti erasektor ja kodanikuühiskond läbi annetuste ja abiprojektide. Koostöös Eesti energiaettevõtetega on Ukraina energiataristu kiireloomulist taastamist toetatud üle 3 miljoni euro ulatuses.
Täpsemat infot leiab vm.ee sisulehelt ja ESTDEV leheküljelt [Ukraina | ESTDEV].
Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö põhineb 1996. aastal sõlmitud kultuurialase koostöö kokkuleppel. Sellest lähtudes koostavad Eesti ja Ukraina kultuuriministeeriumid viieaastaseid kultuurikoostöö programme.
Venemaa täiemahulise sissetungi järgselt on Eesti pakkunud laiapõhist toetust Ukraina kultuurile. Eesti on toetanud Ukraina kultuuri nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu tasandil, ning on rahaliselt panustanud Ukraina kultuuripärandi kaitsmisse ja taastamisse. Eesti on samuti pakkunud Ukrainale abi haridusreformide läbiviimisega ning toetanud teiste oluliste EL-reformide elluviimist.
Alates 2000. aastast on Eestis tegutsenud kogukondade ühendus Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon. Ühendus tegeleb Ukraina kultuuri, keele ja identiteedi säilitamise ja arendamisega Eestis, kultuuriürituste korraldamisega ning toetab aktiivselt Ukraina rahvast 2014. aastast alates.
Rohkem infot leiab nende leheküljelt [Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon on Ukraina].
Venemaa täiemahulise sissetungi järgselt on Eesti võtnud vastu ja pakkunud ajutist kaitset Ukraina sõjapõgenikele. 2026. aasta andmetel on Eestis ajutise kaitse saanud üle 29 700 Ukraina sõjapõgenikul. Eestis elab 2026. aasta andmetel ligi 35 000 Ukraina kodanikku.
Viimati uuendatud 17.07.2026