Kaitseabi
27.06.2024 allkirjastasid Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö lepingu, millega kinnitati pühendumust vastastikusele kaitsele ja toetusele. Leping hõlmab kümne aasta jooksul jätkuva sõjalise abi andmise plaane ning koostööd kaitsetööstuses.
Alates täiemahulise sissetungi algusest on Eesti andnud Ukrainale otsest sõjalist abi ligikaudu 810 miljoni euro ulatuses, mis moodustab veidi üle 2% Eesti aastasest SKT-st. Ukrainale on tarnitud kaasaegseid relvasüsteeme, nagu Javelini tankitõrjeraketid ja moodsad suurtükisüsteemid. Laskemoonale on kulunud ligi 400 miljonit eurot. Lisaks on Eesti õpetanud välja ligikaudu 1500 Ukraina sõdurit. Kui arvestada juurde ka kaitseväe Ukraina abistamisega seotud kulud, sealhulgas abi saatmise logistika, ulatub kahepoolselt antud sõjalise abi kogusumma 820 miljoni euroni.
Eesti on liitunud NATO juhitud abimehhanismidega, sealhulgas Prioritized Ukraine Requirement List (PURL) algatusega, mis võimaldab liitlastel hankida Ukrainale ühiselt kriitilist sõjalist varustust. Eesti on panustanud sellesse 21 miljonit eurot ning jätkab programmi rahastamist 2026. aastal, keskendudes õhutõrjele ja laskemoonale. Eesti jätkab 0,25% SKT eraldamist sõjaliseks abiks Ukrainale ka 2026. ja 2027. aastal. 2026. aastal vastab see 110,7 miljonile eurole ning sarnane summa on kavandatud ka 2027. aastaks. 2026. aastal jaguneb toetus põhimõttel 90–5–5: 90% kaitsetööstuse meetmesse, 5% IT-koalitsiooni ja 5% väljaõppesse. 2027. aasta jaotus ei ole veel kinnitatud.
Tsiviilabi
Aastatel 2022–2025 ulatus tsiviilabi Ukrainale 326 miljoni euroni. Koos kuni 2027. aastani kavandatud toetustega kasvab kogusumma 421 miljoni euroni.
Küberturvalisus
Eesti pakub küberturvalisuse alast oskusteavet, et aidata Ukrainal kaitsta oma digitaalset infrastruktuuri küberohtude eest, arvestades Venemaa intensiivset kübersõja taktikat. Eesti koordineerib Tallinna mehhanismi tsiviilküberabi andmiseks Ukrainale ning on toetanud Ukraina vastuvõtmist Tallinnas asuvasse NATO küberkaitsekeskusesse (CCDCOE). Alates 2023. aasta detsembrist on Tallinna mehhanismis osalejad andnud Ukrainale üle 300 miljoni euro tsiviilküberabi, millest Eesti panus on 2,6 miljonit eurot.
Eesti koos Luksemburgiga juhib Ukraina toetamiseks loodud IT-koalitsiooni. Koalitsiooniga liitunud 18 riiki on Ukrainat toetanud kokku enam kui 1,3 miljardi euroga. Eesti panustas 2025. aastal IT-koalitsiooni kaudu 8,75 miljonit eurot, sealhulgas 3,5 miljoni euro väärtuses Starlinki sidesüsteeme ning vastavalt Ukraina vajadustele muud IKT-varustust. Eesti on koalitsiooni panustanud ka personaliga – 2024. aastal RKIK hankespetsialisti kaasamisega ning 2025. aastal küberväejuhatuse eksperdiga.
Ukraina taaste- ja ülesehitus
Eesti oli üks esimesi riike, kes alustas Ukraina füüsilist ülesehitamist. Eesti keskendub Žõtomõri oblastile, kuid teatud sektorites toetab ka kogu Ukrainat.
Sõja algusest on Eesti avaliku sektori projektipõhine rahastus kokku 42,56 miljonit eurot: 7,1 miljonit eurot (2022), 10,65 miljonit eurot (2023), 13,81 miljonit eurot (2024) ja 11 miljonit eurot (2025).
Lisaks viidi Eesti arengukoostöö raames aastatel 2022–2023 (ESTDEV-i ja teiste partnerite kaudu) ellu 29 projekti digipöörde, hariduse, hea valitsemistava ja ettevõtluse valdkondades kogumahus 13,25 miljonit eurot.
Eesti korraldab 2027. aastal ülemaailmse Ukraina ülesehituse konverentsi, kuhu oodatakse ligikaudu 5 000–7 000 osalejat.
Eesti arengukoostöö prioriteedid Ukrainas
Demokraatia ja hea valitsemistava (sh Euroopa Liiduga ühinemise toetamine) – panustame struktuurireformidesse, regionaalarengusse, sõltumatu meedia tugevdamisse ning kodanikuühiskonna kaasamisse. Eesti on koolitanud Ukraina tippametnikke, et toetada Euroopa Liiduga ühinemise protsessi ja tugevdada vajalikke teadmisi.
Ettevõtlus – toetame iduettevõtluse arengut, väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tööhõive kasvu. Loe rohkem.
Haridus – arendame haridussüsteemi vastavust tööturu vajadustele ning digipädevusi.
Projektid
Olulisemad teostatud projektid:
lasteaed Ovrutšis, Malõni sild, neli peremaja orbudega peredele ning 162 Ukraina tippametniku täiendkoolitus Euroopa Liiduga ühinemise küsimustes.
Teostatavate projektide hulgas on:
peremajad, kortermajad sisepagulastele Ovrutšis ja Brusõlivis, noortekeskuse renoveerimine Malõnis, Berdõtšivi haigla intensiivravikeskuse renoveerimine ning elumajade renoveerimine Žõtomõri linnas, kasutades tehasepõhiseid rekonstruktsioonilahendusi.
Humanitaarabi
Eesti ja Välisministeeriumi humanitaarabipanus aastatel 2022–2025 on ligikaudu 6,7 miljonit eurot. Koos kavandatud toetustega ulatub humanitaarabi maht 2027. aasta lõpuks 8,7 miljoni euroni.
- Sellega on toetatud päästevarustuse ja demineerimistehnika saatmist ning koolide ja muude rajatiste remonti riigisiseselt ümber asustatud isikute keskustes.
- Samuti on antud mitmeotstarbelist rahalist abi ja viidud läbi haridusprojekte, mida on ellu viinud partnerid, nagu MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Päästeamet.
- Ukraina energeetikasektori toetuseks on Eesti andnud umbes 3 miljonit eurot.
- Lisaks on Eesti inimesed toetanud Ukrainat erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu. Abi on andnud ka Eesti omavalitsused.
Eesti toetab ka Ukraina humanitaaralgatust „Grain from Ukraine“, mille eesmärk on leevendada Venemaa agressioonist tingitud toidujulgeoleku probleeme.
Ukraina sõjapõgenikud Eestis
Eesti on vastu võtnud ligikaudu 71 000 Ukraina sõjapõgenikku. 2024. aastal elas Eestis ametlikult 60 414 Ukraina kodanikku, mis moodustas 4,4% elanikkonnast. 2026. aasta aprilli seisuga oli ajutise kaitse alusel kehtiv tähtajaline elamisluba 29 203 sõjapõgenikul.
Euroopa Liidu otsusega on ajutist kaitset pikendatud kuni 2027. aasta märtsini. Võrreldes 2022. aasta tipuga on sõjapõgenike arv vähenenud, kuna osa inimesi on liikunud teistesse riikidesse või naasnud Ukrainasse.
Sõjapõgenikele on tagatud vältimatu abi raske terviserikke korral. Ravikindlustuse olemasolul on neil õigus saada plaanilist üld- ja eriarstiabi.
Finantstoetus
Eesti finantstoetus Ukrainale ulatub 88,22 miljoni euroni. Eesti toetab Ukrainat ka rahvusvaheliste fondide ja investeerimispankade kaudu.
Eesti andis 10 miljoni euro suuruse garantii Euroopa Investeerimispanga (EIB) fondile „EU for Ukraine“. Eesti panustab koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega Ukraina rahastamisse ning tasub EL-i makromajandusliku finantsabi+ programmi intresse, mille eesmärk on toetada Ukraina majanduslikku stabiliseerimist.
Lisaks on eraldatud 25,2 miljonit eurot Eesti tööstusettevõtete Ukrainas tegutsemise toetussüsteemi loomiseks ning eri klastrite ettevõtete ärimissioonide korraldamiseks.
Diplomaatiline toetus
Rahu ja territoriaalne terviklikkus
Eesti on lähtunud põhimõtetest, et mistahes plaan Venemaa algatatud sõja lõpetamiseks peab olemas kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Rahutingimused peavad olema Ukrainale vastuvõetavad ning tagama selle territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja suveräänsuse.
Eesti toetab kindlalt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Eesti tunnustab Ukraina õigust oma territooriumi kaitsta ning nõuab Venemaa vägede viivitamatut väljaviimist. Eesti osaleb rahvusvahelistes algatustes ja organisatsioonides (sealhulgas ÜROs, NATO-s, Euroopa Liidus ja OSCE-s), mis kutsuvad üles lõpetama Venemaa agressiooni ning vabastama okupeeritud Ukraina alad.
Sanktsioonid
Koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti kehtestanud Venemaa suhtes sanktsioonid, sealhulgas kaubanduspiirangud ja finantsmeetmed, ning toetab nende jätkuvat laiendamist ja tugevdamist, suunatuna Venemaa majanduse ja poliitilise eliidi vastu.
Euroopa Liidu 20. sanktsioonipakett on praegu ettevalmistamisel. Eeldatavasti hõlmab see täiendavaid viisakeelde ja varade külmutamist, meetmeid varilaevastiku vastu, võimalikke piiranguid mereteenustele laevade puhul, mis veavad Venemaa energiakandjaid, samuti samme sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks ning Venemaa metallide ja väetiste impordi piiramiseks.
Tõhus rakendamine on ülioluline, kuna üha keerukamad sanktsioonid suurendavad nende vältimise riski. Seetõttu tegutseb Eesti Euroopa Liidus selle nimel, et tagada sanktsioonide järjepidev rakendamine ning vältida, et Venemaa saaks kehtivatest sanktsioonidest mööda hiilida, eelkõige kolmandate riikide kaudu toimuva transiidi abil.
Venemaa varade konfiskeerimine
Üle 260 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud varasid asub G7 riikides ja Euroopa Liidus. Ligikaudu 210 miljardit eurot Venemaa keskpanga varasid on külmutatud Euroopa Liidus – see on suurim osa kõigist üle maailma külmutatud Venemaa varadest. Eestis on külmutatud Venemaa varasid ligikaudu 37 miljoni euro väärtuses.
Eesti eesmärk on kasutada Venemaa külmutatud keskpanga varasid Ukraina toetuseks. Nende varade kasutamine peab täiendama, mitte asendama liikmesriikide jätkuvat toetust.
2024. aastal võttis Eesti vastu seaduse, mis võimaldab sanktsioonide alusel külmutatud Venemaa riigi ja eraisikute varade kasutamist Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks. Loe rohkem.
Vastutusele võtmine
Eesti on järjekindlalt toetanud Venemaa vastutusele võtmist Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest. 21. aprillil 2022 võttis Riigikogu vastu avalduse, millega tunnistati Venemaa tegevus Ukrainas genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Peame oluliseks efektiivse ja elujõulise agressioonikuriteo eritribunali kiiret käivitamist ning kutsume rahvusvahelist kogukonda selle nimel tegutsema. Loe rohkem.
Eesti ja Ukraina on teinud koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et koguda tõendeid sõjakuritegude kohta ja toetada uurimisi kohapeal. Sõltumatud uurimiskomisjonid on dokumenteerinud arvukaid inimõiguste rikkumisi ja sõjakuritegusid.
Laste ja sõjavangide õiguste kaitse
Rõhutame rahvusvahelise koostöö vajadust küüditatud laste ja sõjavangide olukorra lahendamisel ning nende õiguste kaitsmisel. Eesti panustab Venemaale sunniviisiliselt küüditatud laste leidmisse, nende tagasitoomisse kodumaale ning rehabilitatsiooni pakkumisse.
Samuti rõhutab Eesti rahvusvahelise õiguse järgimise olulisust ning toetab Venemaa vastutusele võtmist toimepandud tegude eest.
Eesti strateegilised eesmärgid
Jätkuv sõjaline toetus
Eesti säilitab oma kõrge positsiooni Ukraina per capita sõjalise toetajana. Valitsus on teinud otsuse eraldada aastatel 2024–2027 igal aastal 0,25% SKP-st sõjaliseks toetuseks Ukrainale (ca 100 miljonit eurot). Sellest kulub umbes 10 miljonit eurot 2025. aastal Ukraina sõdurite väljaõppeks ja panusena liitlaste IT-koalitsiooni, mida juhib Eesti. Ülejäänud ca 90 miljoni euro ulatuses tehakse hankeid Eesti kaitsetööstusettevõtetelt Ukraina sõjalisteks vajadusteks. 2025. aastaks on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada täiendavalt 25 miljonit eurot, mis on mõeldud 10 000 mürsu ostmiseks Ukrainale.
Küberturvalisuse tagamine
Eesti algatusena loodud Tallinna mehhanism on suunatud rahvusvahelise kübertoetuse süstematiseerimisele ja doonorabi koordineerimisele, et suurendada Ukraina kerksust ja vastutegevust küberohtudele.
Integratsioon NATO ja EL-iga
Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liidu ja NATOga, rõhutades nende liikmesuse perspektiivi. Jagame oma liitumiskogemust ning toetame reforme ja institutsioonide arengut, et tugevdada Ukraina valmisolekut euroatlantiliste struktuuridega ühinemiseks.
Tulevikuvaade (2026 ja edasi)
Venemaa strateegilised eesmärgid ei ole muutunud. Venemaa kujutab endast jätkuvalt kõige olulisemat otsest ja pikaajalist ohtu euroatlantilisele julgeolekule. Ukraina jätkab oma vabaduse, sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmist. Eesti eesmärk on toetada õiglast ja kestvat rahu Ukrainas kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Eesti on võtnud kohustuse anda Ukrainale 2027. aasta lõpuks kahepoolset abi kokku 1,41 miljardi euro ulatuses. See hõlmab sõjalist ja tsiviilabi, sealhulgas humanitaarabi ning Ukraina ülesehitamisele suunatud arengukoostööd.
Eesti korraldab 2027. aastal Tallinnas Ukraina ülesehituskonverentsi Ukraine Recovery Conference 2027, kuhu oodatakse ligikaudu 5000 osalejat Ukrainast ja partnerriikidest avalikust, era- ja kodanikuühiskonna sektorist.
