Rahvusvahelise õiguse kehtimine küberruumis on praegu üks olulisemaid küberpoliitika arutelude teemasid maailmas. Riigid on ÜRO Peaassamblee tasemel kokku leppinud, et rahvusvaheline õigus ja kübernormid peavad kehtima. ÜROs on välja töötatud küberstabiilsuse raamistik, milles sätestatakse riikide käitumisreeglid küberruumis. Praegu tegeletakse selle rakendamisega. Raamistik on valminud ÜRO pikaajalise töö tulemusena ning hõlmab lisaks rahvusvahelisele õigusele ka norme ja usaldusmeetmeid riikide vastutustundlikuks käitumiseks küberruumis.
Samuti seostatakse Eestit maailmas „Tallinna käsiraamatuga“ (Tallinn Manual). Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide koostatud sõltumatu akadeemilise analüüsiga rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Rahvusvahelise ekspertide rühma ühistööd on juhtinud professor Michael Schmitt USA Mereväe Sõjakolledžist. „Tallinna käsiraamat“ käsitleb rahvusvahelise humanitaarõiguse kehtivust relvakonflikti ajal ja katab küberoperatsioone puudutava rahvusvahelise õiguse spektri ka rahuajal.
Tallinna töötoad: rahvusvaheline õigus ja küberoperatsioonid
Koostöös Kaitseministeriumi ning NATO küberkaitsekoostöö keskusega on Välisministeerium panustanud rahvusvahelise õiguse aruteludesse korraldades alates 2022. aastast seminaride sarja “Tallinna töötoad: rahvusvaheline õigus ja küberoperatsioonid”.
Temaatilised ning stsenaariumi-põhised seminarid pakuvad riikidele võimaluse arutada erinevaid rahvusvahelise õigusega seotud küsimusi ning panustada ühisarusaama, kuidas rahvusvaheline õigus kehtib küberruumis. Lähemalt saate lugeda siit:
ÜRO küberekspertide töörühmad
Eesti osaleb aktiivselt ÜRO töörühmades rahvusvahelise küberstabiilsuse tagamiseks. Kõige olulisem rahvusvaheline foorum küberturvalisuse arutamiseks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kontekstis on ÜRO Desarmeerimiskomitee. Eesti esindaja on alates 2009. aastast valitud osalema kõigisse järjestikustesse ÜRO valitsustevaheliste küberekspertide töörühmadesse (UN Group of Governmental Experts ehk GGE). Nende töörühmade tulemusel on loodud küberstabiilsuse raamistik, mis annab riikidele ette reeglid rahvusvahelise õiguse kehtivuse, normide ja usaldusmeetmete rakendamise kohta küberruumis.
Samuti aitab see kaasa piirkondlikule koostööle – näiteks on GGE 2013. ja 2015. aasta raportite põhjal loodud ka OSCE küberusaldusmeetmed. 2021. aastal lepiti GGE viimases töörühmas kokku uues mahukas raportis, millega mitte ainult ei kinnitata üle varem saavutatut, vaid luuakse lisakiht olemasoleva raamistiku, sealhulgas 2015. aasta raportiga sätestatud 11 vabatahtliku kübernormi mõistmiseks ja rakendamiseks.
Eesti oli ka 2019.-2021. aastal väldanud ÜRO avatud töörühma (UN Open-ended Working Group ehk OEWG) üks aktiivsemaid liikmeid. Ka see töörühm päädis olulise raportiga, millega kõik ÜRO liikmesriigid kinnitasid taas üle küberstabiilsuse raamistiku kehtimise. Need saavutused sillutavad teed ka edasistele aruteludele ÜRO 1. komitees.
-
Eesti on suurendanud teadlikkust küberturvalisusest ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021.
-
Märtsis 2020 tõstatas Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga julgeolekunõukogu ametlikul kohtumisel küberründed Gruusia vastu. See oli esimene kord, kui julgeolekunõukogus arutati ametlikult konkreetseid küberründeid.
-
Esimest korda ajaloos arutas ÜRO Julgeolekunõukogu küberjulgeolekuga seonduvat avatud istungil Eesti teise eesistumise ajal juunis 2021.
-
Olime teerajajad ka mitteametliku virtuaalistungiga 22. mail 2020: küberruumi stabiilsuse küsimust polnud julgeolekunõukogu kunagi varem eraldi arutanud.
