Välisministeeriumi juhtkond

Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

Jonatan Vseviov asus Välisministeeriumi kantslerina ametisse 2021. aasta veebruaris. Enne praegust töökohta oli Vseviov alates 2018. aasta augustist Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.

Aastail 2008–2018 töötas Vseviov Eesti Kaitseministeeriumis, kus ta tõusis kantsleri ametikohale.

Enne kantsleriks määramist 2016. aasta jaanuaris oli Vseviov kaitseplaneerimise asekantsler, kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja ja poliitika planeerimise osakonna direktor.

Kaitseministeeriumis töötades täitis Vseviov Eesti kaitsepoliitika riigisiseses ja rahvusvahelises kujundamises juhtivat rolli. Ta on kirjutanud „Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni“ (2009) ja „Riigikaitse strateegia“ (2010) – dokumendid, mis tõid kaasa olulisi kontseptuaalseid muudatusi Eesti kaitse korralduses.

2012. aastal oli ta riigikaitse arengukava (2013–2022) peamiste koostajate seas. Ta on tegelenud NATO praeguse heidutus- ja kaitsehoiaku väljatöötamisega, sealhulgas NATO suurendatud kohaloleku rakendamisega Balti riikides ja Poolas.

Jonatan Vseviov on läbinud ajateenistuse ja ta on reservohvitser. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja omandanud Georgetowni Ülikoolis julgeoleku-uuringute erialal kiitusega magistrikraadi.

Jonatan Vseviov on Valgetähe III klassi teenemärgi, Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneteristi, Teabeameti I klassi teenetemärgi ja Kaitseväe teeneteristi (autasustatud kahel korral) kavaler.

Poliitikaküsimuste asekantsler suunab ministeeriumi kogu poliitilise valdkonna tööd ja nõustab ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi rahvusvahelise julgeoleku, Eesti julgeolekupoliitika ja välissuhete ning Euroopa Liidu küsimustes.

Alates 2. septembrist 2024 töötab poliitikaküsimuste asekantslerina Martin Roger. 2001. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning seejärel omandas magistrikraadi rahvusvahelises õiguses Amsterdami Ülikoolis. Karjääri välisministeeriumis alustas Martin Roger 2001. aastal rahvusvaheliste lepingute büroos. Ta on töötanud ka Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis, nõunikuna ÜRO Peaassamblee presidendi kabinetis, asejuhina suursaatkonnas Pariisis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhatajana, välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktorina. Aastatel 2018–2022 oli Roger Eesti suursaadik Poolas ja pärast seda NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor.

Välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler suunab välismajanduse ja majandusorganisatsioonide, majandusdiplomaatia ning arengukoostöö osakonna tööd ning nõustab ministeeriumi juhtkonda ja struktuuriüksusi välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes.

Alates 1. septembrist 2022 töötab välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantslerina Mariin Ratnik. Alates 2000. aastast on Mariin Ratnik töötanud välisministeeriumis ning täitnud suursaadiku kohustusi nii Belgias, Luksemburgis, Hispaanias, Andorras, Alžeerias kui Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures Viinis. Aastatel 2017-2019 töötas Mariin Ratnik peaministri välisnõunikuna Riigikantseleis.

Mariin Ratnik on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse eriala ning täiendanud end Eesti Diplomaatide Koolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis rahvusvaheliste suhete valdkonnas.

Globaalküsimuste asekantsler suunab digi- ja küberdiplomaatia osakonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna, ühendatuse ja kliimadiplomaatia osakonna ning üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna tööd.

Lisaks nõustab ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi digi- ja küberdiplomaatia, rahvusvaheliste organisatsioonide, inimõiguste, kliima- ja energiadiplomaatia ning üleilmse eestluse ja piirkondliku koostöö küsimustes ning koordineerib nendes küsimustes ministeeriumi suhtlemist teiste valitsusasutustega.
 
Minna-Liina Lind töötab välisministeeriumis alates 2004. aastast. Lind on tegelenud ÜRO teemadega nii välisministeeriumi poliitikaosakonnas kui ka Eesti esinduses ÜRO juures. Esinduse asejuhina vastutas ta aastail 2014–2018 ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania eest. Aastail 2010–2014 oli Lind välisministeeriumi pressiesindaja.
 
Ta on lõpetanud Tartu ülikooli õigusinstituudi ning saanud Heidelbergi ülikoolist magistrikraadi rahvusvahelises ja Euroopa Liidu õiguses. Samuti on ta lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli.

Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler suunab juriidilise osakonna, konsulaarosakonna ning sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna tööd ning nõustab ministeeriumi juhtkonda ning struktuuriüksusi juriidilistes ja konsulaarküsimustes ning sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli küsimustes.

Alates 8. augustist 2024 töötab juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina Kerli Veski. Veski alustas oma karjääri välisministeeriumis 2000. aastal juriidilise osakonna atašeena ning juba 2002. aastal tegutses ta osakonnas büroodirektorina. 2004.–2007. aastal töötas Veski Eesti suursaatkonnas Moskvas konsulaartalituse direktorina.

Peale seda jätkas Veski tööd välisministeeriumi konsulaarosakonnas, olles aastatel 2007–2009 seal õigusbüroo direktor. Hiljem töötas ta arendusnõunikuna personaliosakonnas. Aastatel 2013–2015 töötas Veski Eesti suursaatkonnas Helsingis, kus täitis taas konsulaartalituse direktori rolli. Aastatel 2015-2024 töötasVeski välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektorina.

Kerli Veski omandas 2000. aastal Õigusinstituudis õigusteaduse erialal bakalaureusekraadi ning lõpetas 2013. aastal Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduse magistrantuuri cum laude. Lisaks on Veski läbinud Ameerika Ühendriikide mainekas Johns Hopkinsi ülikooli Bologna keskuses rahvusvaheliste suhete eriala.

Haldusküsimuste asekantsler suunab rahandusosakonna, haldusosakonna ja infotehnoloogia osakonna tööd ning nõustab ministeeriumi juhtkonda ja struktuuriüksusi haldus- ja administratiivküsimustes. Samuti kavandab ta ministeeriumi administratiiv- ja finantspoliitikat ning infotehnoloogia põhisuundi. Ta on ka välisministeeriumi esindaja vastavates siseriiklikes nõukodades (Riigi tugiteenuste keskuse nõukoda, Riigi kinnisvara nõukoda jt).

Alates 17. novembrist 2025 töötab haldusküsimuste asekantslerina Rasmus Lumi. 
Rasmus Lumi on Välisministeeriumi teenistuses olnud aastast 1995, mil ta asus tööle juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroos. 1999. aasta suvel nimetati Lumi sama büroo direktoriks, kus ta töötas kuni 1999. aasta lõpuni. Aastatel 2000–2002 töötas Lumi diplomaadina Eesti alalises esinduses Genfis, aastatel 2002–2005 Välisministeeriumi kantsleri abina, seejärel 2005–2006 personaliosakonna peadirektorina. 2006–2009 töötas Lumi Eesti saatkonnas Ottawas ajutise asjurina, 2009–2010 Peterburi konsulaadi peakonsulina. 2010–2013 juhtis ta peadirektorina Välisministeeriumi konsulaarosakonda ning 2013–2014 personaliosakonda. Aastatel 2014-2019 töötas Lumi suursaadikuna Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis. Aastatel 2019-2024 juhtis Lumi alalist esindust Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis ja alates 2024. aasta augustist jätkus tema teenistus ministeeriumi peamajas rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna peadirektorina.

Rasmus Lumi on lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse eriala 1998. aastal.