Mis on väliskaubanduspoliitika?
- Väliskaubandus toimub Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikide ehk kolmandate riikidega ning seetõttu kehtivad Eestis kõik Euroopa Liidu sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud.
- Väliskaubanduse õigusraamistiku arendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), milles Eesti osaleb läbi Euroopa Komisjoni, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika kujundamine. Loe lähemalt väliskaubanduspoliitika teostamise kohta ELis.
- Välisministeerium vastutab üldise väliskaubanduspoliitika koordineerimise ja läbirääkimiste eest kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks ning strateegiliste kaupade kontrolli eest.
- Kui oled ettevõtja, kes soovib infot, millised reeglid kehtivad mõnda riiki eksportimisel või sealt importimisel või kuidas saada abi probleemide puhul kaubandustõkkega väljaspool Euroopa Liitu, siis leiad lisainfot Euroopa Komisjoni Access2Markets portaalist.
Väliskaubanduspoliitika põhisuunad
- Avatud, liberaalse, õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi kaitsmine ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitel põhineva väliskaubanduspoliitika ellu viimine.
- Kaubandus- ja majandussuhete süvendamine ja ajakohastamine Euroopa Liidule oluliste kaubanduspartneritega (Ameerika Ühendriigid, idapartnerlus-, Lääne-Balkani, lõunanaabrus-, Aasia ja Aafrika riigid.
- Maailma Kaubandusorganisatsiooni peamiste tegevussuundade (uute kaubandusreeglite läbirääkimine, kaubandusvaidluste lahendamine ja organisatsiooni igapäevase toimimise parandamine) ümberkujundamine Euroopa Liidu juhtimisel.
- Digikaubanduse parem reguleerimine, andmete piiriülese liikumise tagamine, reeglite kehtestamine, kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu.
- Ringmajanduse, põllumajandussektori ja toidutööstuse kestlikkuse seire põhimõtete rakendamine ning kestliku arenguga, elurikkuse säilitamisega ja ökosüsteemidega seotud eesmärkide lõimimine Euroopa Liidu ühtsesse välismajanduspoliitikasse (mh Pariisi kokkuleppe muutmine vabakaubanduslepingute oluliseks osaks).
- Võrdsete võimaluste loomine ettevõtetele kolmandate riikide turgudele sisenemiseks, rahvusvaheliste standardite kujundamine, rahvusvaheline õigusloomealane koostöö edendamaks läbipaistvat ja tõhusat ühtset Euroopa Liidu välismajanduspoliitikat.
Viimati uuendatud 19.05.2025
