Eesti on osalenud erinevatel OSCE missioonidel. Näiteks 2014. a Venemaa agressiooni järel Ukrainasse lähetatud OSCE erivaatlusmissioonil on Eestist kuni missiooni sulgemiseni 2022. a osalenud üle kümne vaatleja. Alates 2010 on Eesti lähetanud ka lühiajalisi valimiste vaatlejaid erinevatesse riikidesse. Lisaks valimiste vaatlemisele on Eesti lähetanud vaatlejaid ka teistele OSCE vaatlusmissioonidele.
EV alaline esindus OSCE juures
Wohllebengasse 9/12, 1040 Viin, Austria
Telefon: +43 1 50 377 61 11
E-post: [email protected]
Eesti alalised esindajad OSCE juures Viinis
- 1993–1995 Grigore-Kalev Stoicescu
- 1995–1999 suursaadik Väino Reinart
- 1999–2002 suursaadik Tiina Intelmann
- 2002–2007 suursaadik Gea Rennel
- 2007–2011 suursaadik Triin Parts
- 2011-2015 suursaadik Mariin Ratnik
- 2015–2019 suursaadik Eve-Külli Kala
- 2019–2023 suursaadik Sander Soone
- 2023–... suursaadik Kaja Tael
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (Organization for Security and Co-operation in Europe ehk OSCE) on maailma suurim regionaalse julgeoleku koostöö organisatsioon. OSCEsse kuulub 57 osalisriiki Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aasiast. OSCE peakorter asub Viinis. OSCE ja tema aluspõhimõtted moodustavad Euroopa demokraatia ja julgeolekuarhitektuuri ühe alussamba. Eesti huvides on hoida ja tugevdada ühiselt kokkulepitud põhimõtteid ja kohustusi nii julgeoleku kui ka inimõiguste ja demokraatia vallas.
OSCE otsused on konsensuslikud (vajalik on kõigi osalisriikide nõusolek) ning on siduvad poliitiliselt, mitte juriidiliselt.
OSCE kasvas välja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsist (CSCE), mis sai alguse 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning mille asutamisel osalesid 33 riiki Euroopast, USA ja Kanada. Kuni 1990. aastani oli CSCE oma kohtumiste ja nõupidamistega külma sõja aegseks Lääne ja Ida vahelise dialoogi foorumiks.
Pärast külma sõja lõppu 1990. a novembris toimunud Pariisi tippkohtumine seadis CSCEle uue suuna. Pariisi hartaga kuulutati, et lõhestumise ja vastasseisude ajastu Euroopas on lõppenud ning CSCEd kutsuti üles andma oma osa Euroopas toimunud ajalooliste muudatustega ja külma sõja järgsete uute väljakutsetega toime tulemisel. See kõik viis alaliste struktuuride loomiseni, sh sekretariaat ja institutsioonid. 1994. a Budapesti tippkohtumisel nimetati CSCE ümber Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniks (OSCE).
OSCE tegevus on suunatud riikide vahelise koostöö ja dialoogi teel Euroopas rahu ja stabiilsuse tagamisele. OSCE julgeoleku käsitlus on laiahaardeline ning hõlmab kolme mõõdet. Töö toimub kolme mõõtme alusel moodustatud komiteedes. Osad teemad hõlmavad kõiki mõõtmeid. Näiteks on kolme mõõtme ülene küberjulgeoleku valdkond, mille tugevdamisel on OSCEl oluline roll.
-
Poliitilis-sõjaline mõõde: julgeolekupoliitika ja sõjaline koostöö, sh relvastuskontroll, piirihaldus, konfliktiennetus ja -juhtimine, terrorismivastane võitlus, sisejulgeoleku strateegiad.
OSCE peamine regionaalsete julgeolekualaste väljakutsete dialoogi edendamise kohtumine on iga-aastane julgeoleku ülevaatekonverents (ASRC), mis pakub osalisriikidele võimalust mõtete vahetuseks poliitilis-sõjalise mõõtme küsimustes. -
Majandus- ja keskkonnamõõde: majandus- ja keskkonnaalased tegevused, hea valitsemistava.
OSCE majandus- ja keskkonnamõõtme iga-aastane tähtsaim kohtumine on majandus- ja keskkonnafoorum (EEF) , kus toimub arutelu OSCE eesistuja pakutud teemal ning mis aitab välja töötada soovitusi selle mõõtme tegevuste arendamiseks. -
Inimmõõde: õigusriigi ja demokraatia aluspõhimõtete tugevdamine, inimõigused ja põhivabadused, meediavabadus, vähemusrahvused, valimisvaatlus.
OSCE inimmõõtme rakenduskohtumised (HDIM) on Euroopa suurimad iga-aastased inimõiguste konverentsid, mis toovad kokku sadu riigiametnikke, rahvusvahelisi eksperte, kodanikuühiskonna esindajaid ja inimõigusaktiviste, kes hindavad, kuidas osalisriigid täidavad inimmõõtme alaseid kohustusi.
Osalisriikide OSCE kohustuste täitmist jälgivad ja abistavad OSCE sõltumatud institutsioonid:
Rahvusvähemuste ülemvoliniku (HCNM) eesmärk on ennetada võimalikult vara pingeolukordi, mis võivad põhjustada OSCE piirkonnas konflikte, ning edendada dialoogi vähemuste ja riigi esindajate vahel. HCNM büroo on välja andnud juhised „Rahvusvähemused ja meedia digitaalajastul“ ehk Tallinna juhised, milles antakse riikidele konkreetseid ja kõikehõlmavaid poliitikaalaseid nõuandeid, kuidas kasutada meediat võimsa konfliktide ennetamise ja ühiskonna integreerimise vahendina. Tallinna juhised on austusavaldus Eestile kui digitehnoloogia uuendajale, kasutajale ja edendajale, aga ka mitmerahvuselisele ühiskonnale, mis jätkuvalt tegeleb ühiskonnas valitsevate identiteedipõhiste erimeelsuste lahendamisega.
Meediavabaduse esindaja (RFoM) vaatleb meediaga seonduvat kõikides osalisriikides ning edendab väljendus- ja meediavabaduse põhimõtete ja kohustuste täitmist. Meediaesindaja võib koguda ja võtta vastu riikidelt ja muudelt huvipooltelt (näiteks organisatsioonidelt või institutsioonidelt, meediaväljaannetelt ja nende esindajatelt või valitsusvälistelt organisatsioonidelt) taotlusi, ettepanekuid ja märkusi OSCE põhimõtete ja kohustuste täitmise tugevdamise ja edasiarendamise kohta.
Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) keskendub OSCE inimõiguste teemadele, sealhulgas inimmõõtme lõimimisele muudesse OSCE teemadesse. Tähelepanu all on valimisvaatlus ning demokraatia ja inimõiguste kaitse, mille raames tegeletakse muu hulgas hariduse, soolise võrdõiguslikkuse, vähemuste kaitse, sallivuse ja diskrimineerimise probleemidega ning inimkaubandusega.
ODIHR aitab ka osalisriike nende kohustuste täitmisel, et edendada ja kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi. Pakutakse ekspertarvamust, inimõiguste alaseid koolitusi, teostatakse järelevalvet ja aruandlust. Samuti antakse tuge sallivuse ja mittediskrimineerimise vallas, et vihakuritegudele tugevamalt vastu seista. ODIHR korraldab igal aastal Varssavis inimmõõtme rakenduskohtumise (Human Dimension Implementation Meeting ehk HDIM). See on foorum, kus arutatakse osalisriikide inimõiguste kohustuste täitmist. HDIM on ühtlasi suurim iga-aastane inimõigusi puudutav konverents Euroopas.
OSCE põhiorganid
-
OSCE riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine (Summit)
OSCE riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine (Summit) on OSCE kõrgeim organ, mis määrab organisatsiooni poliitilise suuna kõige kõrgemal tasemel. -
Ministrite Nõukogu
Ministrite Nõukogu on OSCE peamine otsustusorgan, mis koosneb osalisriikide välisministritest. Ministrite Nõukogu kohtumised toimuvad reeglina iga aasta detsembris eesistujariigis. -
Alaline Nõukogu
Alaline Nõukogu on suursaadikute tasemel osalisriikide alalistest esindajatest koosnev poliitiliste konsultatsioonide ja otsuste tegemise korraline organ, mis kohtub kord nädalas Viinis. Alalise Nõukogu eesistuja vahetub igal aastal.
-
Julgeolekukoostöö foorum (FSC)
Julgeolekukoostöö foorum (FSC) on sõjaväeekspertide peamine dialoogiplatvorm. Kohtub kord nädalas Viinis, et arutada ja võtta vastu otsuseid OSCE regiooni julgeoleku sõjalistes aspektides, sh usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete (CSBM) osas. Erinevate töörühmade peamised teemad on julgeolekureform, relvastuskontrolliküsimused, naised ja julgeolek, piirkondlikud militaar- ja julgeolekukoostööprojektid ning regulaarne aruandlus ja militaarvaldkonna teabevahetus. -
Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA)
Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) tegevuse peaeesmärgiks on osalisriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. OSCE PA töövormideks on iga-aastased üldkogu istungjärgud erinevate osalisriikide parlamentide korraldamisel, samaaegselt toimuvad komiteede istungid.
OSCE missioonid
Enamik OSCE igapäevasest tegevusest on suunatud konfliktiennetusele ja kriisireguleerimisele riikides kohapeal. OSCE välimissioonid keskenduvad ka stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamisele, inimõiguste täitmise järelevalvele, valimiskorraldusele ja valimisvaatlustele, politseinike, piirivalve- ja tollitöötajate koolitusele, julgeoleku- ja usaldusmeetmete rakendamisele, relvastuskontrolli järelevalvele.
Seotud viited
Viimati uuendatud 19.02.2024
