Sanktsioonide kehtestamiseks ja rakendamiseks on korduvalt muudetud seoses Venemaa tegevusega juba varem kehtestatud määruseid (EL) nr 269/2014 ja (EL) nr 833/2014. Määruse (EL) nr 269/2014 lisas on isikute ja üksuste andmed, kelle suhtes tuleb isikuvastaseid sanktsioone rakendada, ning määruses (EL) nr 833/2014 ning selle lisades on kirjeldatud sektoraalseid majandussanktsioone.
Samuti on Valgevene tegevusega seoses sanktsioonide kehtestamiseks ja rakendamiseks korduvalt muudetud määrust (EÜ) nr 765/2006, mille lisades on loetletud isikud ja üksused, kelle suhtes tuleb rakendada finantssanktsiooni ning ka sektoraalsed majandussanktsioonid.
Venemaa ja Valgevene vastu on ka Vabariigi Valitsus kehtestanud sanktsioonid seoses olukorraga Valgevenes (subjektide nimekiri) ning seoses rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning seoses teenuste osutamise piiramisega seoses Ukraina sõjaga ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas.
Korduma kippuvad küsimused Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas kehtestatud sanktsioonide kohta
Venemaa on mitmel korral rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Esimesed piiravad meetmed kehtestati juba 2014. aastal selleks, et reageerida Venemaa destabiliseerivale tegevusele Ida-Ukrainas.
Teine laine piiravaid meetmeid kehtestati pärast 24. veebruari 2022, mil toimus Venemaa relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning ka Valgevene kaasumine Ukraina-vastasesse agressiooni.
Euroopa Liit on Venemaa sõjalise agressiooni algusest alates kehtestanud mitu sanktsioonide paketti, mida üha täiendatakse ja karmistatakse. Täpsema ülevaate annab EL Nõukogu veebileht ELi piiravad meetmed vastusena Ukraina kriisile.
EL Nõukogu võttis 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, ja määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.
Määruse (EL) nr 269/2014 lisas on isikute ja üksuste andmed, kelle suhtes tuleb sanktsiooni rakendada, ning määruse (EL) nr 833/2014 lisadest leiab vastavate kaupade koodid ning ettevõtete nimed, kelle suhtes on sanktsioonid kehtestatud.
Neid põhiõigusakte muudetakse pidevalt ja viimaste muudatuste ning erinevate sanktsioonirežiimide kohta saab kõige lihtsamalt leida infot EL sanktsioonikaardilt. Sealt leiab näiteks Valgevene ja Venemaa vastu kehtestatud piiravad meetmed, Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimise järel kehtestatud piiravad meetmed ning Donetski ja Luhanski suhtes kehtestatud piiravad meetmed. Ka Euroopa Komisjoni veebilehel on ülevaade piiravatest meetmetest ja nendega seotud korduma kippuvatest küsimustest.
Eesti võib rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 4 kohaselt ka ise sanktsioone kehtestada. Vabariigi Valitsus võttis vastu määrused sanktsiooni kehtestamiseks seoses olukorraga Valgevenes ning seoses rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.
Jah, on küll. Kuna Euroopa Liidu määrused on otsekohaldatavad, on Euroopa Liidu sanktsioonid kõikides liikmesriikides alates jõustumisest siduvad ja nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel on kohustus neid kohaldada. Samuti on kohaldamiseks kohustuslikud Vabariigi Valitsuse sanktsioonid alates nende jõustumisest ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonid ka enne seda, kui EL Nõukogu võtab piirangud üle Euroopa Liidu õigusesse.
Enamlevinud küsimusi finantssanktsioonide kohta
Rahapesu Andmebüroo veebilehel on finantssanktsiooni subjektide otsingumootor, mille abil saab tuvastada isikud, kelle suhtes tuleb kohaldada varade külmutamise ja varade ning ressursside kättesaadavaks tegemise keeldu. Veebiotsingu lahendus on seotud Euroopa Komisjoni hallatava finantssanktsioonide andmebaasiga, kus on andmed kõikide subjektide kohta, kelle suhtes tuleb finantssanktsiooni kohaldada.
Ressursside ning varade kättesaadavaks tegemise keeld kehtib füüsilistele ja juriidilistele isikutele, mis on otseselt või kaudselt sanktsiooni subjektist isiku omandis või kontrolli all. Kuigi viimasel juhul ei pruugi tegu olla sanktsioonide nimekirjas oleva isikuga, kohalduvad sanktsioonid ka neile. Abiks otsese ja kaudse omandisuhete ja kontrolli kriteeriumi täitmise hindamisel on Euroopa Liidu sanktsioone käsitlevad suunised (lk 20–22).
Enamasti on igasugune teenuste osutamine ka vahendite või ressursside kättesaadavaks tegemine. Seega on teenuse osutamine finantssantsiooni subjektile üldjuhul keelatud tegevus, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole andnud selleks erandina luba.
Enamlevinud küsimusi kaupadega seonduva kohta
Kaupu, millele ei ole sanktsioone kehtestatud, võib eksportida ja importida, ent väliskaubandusega tegelevad ettevõtted peavad arvestama, et tollikontrollid võtavad tavapärasest rohkem aega. Kõige otstarbekam on jälgida kaupadele kehtestatud piiranguid ELi sanktsioonikaardilt. Lisainfot saab Maksu- ja Tolliameti veebilehelt ning kahtluste korral tuleb kontakteeruda EMTA esindajatega.
Tehinguid saab teha ainult nende Venemaa ja Valgevene pankadega, kelle suhtes ei ole sanktsioone kehtestatud. Sanktsioonide tõttu võivad aga ka muud Venemaa ja Valgevenega seotud tehingud minna lisakontrolli, viibida või olla tagasi lükatud.
Viimati uuendatud 25.01.2024
