Eesti kuulus ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmete hulka aastatel 2020–2021. See andis meile võimaluse osaleda rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimuste lahendamises ning tõsta esile Eesti prioriteete. Siit leiad ülevaate Eesti tegevusest, eesmärkidest ja rollist Julgeolekunõukogus.
Mis on ÜRO Julgeolekunõukogu?
Julgeolekunõukogu on maailma kriisidiplomaatia keskus - ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesus on Eestile eelkõige vastutus. Aga see on ka võimalus – võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja ühistest kokkulepetest peetaks kinni. Et riigipiirid ei nihkuks ja et ühiselt kokku lepitud normid kehtiksid ka kübermaailmas.
Julgeolekunõukogu saab leevendada inimkannatusi ja päästa elusid. See on võimalus hoida rängad inimõiguste rikkumised maailma avalikkuse tähelepanu all.
Miks oli Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige?
Sven Jürgenson juhtis Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed.
ÜRO Julgeolekunõukogu töös osalemine tugevdas ka Eesti julgeolekut. Meie kannatusterohke lähiajalugu on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus väikeriikide saatusele. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel on aga kinnitanud, kuidas rahvusvaheline koostöö on vabaduse ja arengu garantii. Liikmesuse kogemus on nagu investeering - laienev välispoliitiline haare, kasvav Eesti tuntus ja uued kontaktid annavad võimaluse ka tulevikus Eesti rahvuslikke huve veelgi paremini kaitsta.
Käimas oli kaks aastat tihedat kompromisside ehitamist. Enamikel juhtudel saavutasid Julgeolekunõukogu liikmed üksmeele ja hääletavad ühiselt kokkulepete (resolutsioonide) poolt. Nt 2018. aastal võeti üksmeelselt vastu ca 84% Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. See on väheteada fakt, sest uudistes kajastatakse laiemalt neid vaidlusi, kus alaline liige kasutab vetot ehk hääletab teksti vastu.
Koostöö ja läbirääkimiste kunst rahvusvahelistes organisatsioonides on meile omane. Meie diplomaatidel on head oskused ja kogemused, mida on aastaid nt nii NATO kui ka ELi aga ka ÜRO enda kaudu kogutud. See lõi head eeldused olla kompromisse leidev läbirääkija ka ÜRO Julgeolekunõukogus.
Eesti eesmärk Julgeolekunõukogus oli tugevdada Eesti ja teiste maailma riikide julgeolekut. Liikmesus nõukogus muutis meie diplomaatia kogenumaks, ettenägelikumaks ja tegi Eesti maailmas tuntumaks.
Eesti prioriteedid ja põhimõtted
Tuginesime rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja inimõigustele, õigusriigi põhimõtetele
Eesti alustas 1. jaanuaril 2020
ÜRO Julgeolekunõukogus tööd
koos nelja uue valitud liikmega:
Niger, Tuneesia, Vietnam
ning Saint Vincent ja Grenadiinid.
Seisime põhiväärtuste, sealhulgas inimõiguste ja inimväärikuse eest. Peame oluliseks rahvusvahelise julgeoleku, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste vahelist sidet, samuti konfliktiennetust. Soovime, et naiste ja laste õigused konfliktides oleksid tagatud.
Soovisime suurendada Julgeolekunõukogu liikmete teadlikkust kehtiva rahvusvahelise õiguse ja küberjulgeoleku normide rakendatavuse kohta
Tõstsime esile kehtivast rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost neid aspekte, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünnilooga, rõhutasime mittetunnustamispoliitika tähtsust
Toetasime vetoõiguse kasutamise piiramist genotsiidi või muid inimsusevastaseid kuritegusid puudutavates olukordades. Peame oluliseks rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu kuritegudele, mis on ajendatud inimsusevastastest ideoloogiatest ja mille on sooritanud kuritegelikud režiimid.
Kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna vahelised seosed
Rahvusvahelise õiguse ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, sealhulgas normidel põhineva maailmakorra tugevdamine
Eesti esinduse ÜROs tollane asejuht
Gert Auväärt
kõnelemas. Foto: ÜRO
Eesti kui väikeriigi huvi on ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tuginev maailmakord – see on ka riikidevaheliste stabiilsete suhete eeldus.
Väikeriigile on eriti oluline, et kõik riigid järgiksid rahvusvahelist õigust. Eesti kui rahvusvahelise õiguse vastase anneksiooni läbielanud riigi huvides on, et ka tulevikus kehtiks ÜRO põhikirja üks olulisim norm – relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld riikidevahelistes suhetes.
Samuti on oluline, et peetaks kinni riikidevahelise võrdsuse põhimõttest – ÜRO on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele. Eestile on rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost eriti olulised need aspektid, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünniloo ja enesemääramisõigusega. Seetõttu peame eriti oluliseks ka õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide korral mittetunnustamispoliitika järjekindlat järgimist.
Rahvusvahelise õiguse järgimine, sh õigusriikluse ja inimõiguste üleüldisel tunnustamisel põhinev rahvusvaheline õiguskord on Eesti välispoliitika alus. Oleme veendunud, et rahu tagamine ja konfliktide ohjamine saab rajaneda ÜRO põhikirja ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kõigi aspektide austamisel. Julgeolekunõukogu ülesanne on tagada sellest kinnipidamine.
Julgeolekunõukogu usaldusväärsus sõltub sellest, kui järjekindlalt reageeritakse rahvusvahelise õiguse tõsistele rikkumistele. Karistamatuse vastu võitlemisel lasub Julgeolekunõukogul lasub eriline roll ja vastutus.
Toetame rahvusvaheliste uurimiste, rahvusvaheliste kohtute ja vahekohtute tööd, sh riikide kohustamist koostööks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.
Kutsume kõiki riike ja Julgeolekunõukogu üles tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, sest ükski rahvusvaheline kuritegu ei tohiks jääda karistuseta.
Hoiame ja laiendame rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu kuritegudele, mis on ajendatud inimsusevastastest ideoloogiatest ja mille on sooritanud kuritegelikud režiimid. Toetame vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid.
Eesti jaoks on esmatähtsad meie piirkonna ja Euroopa Liidu (EL) lähima naabruskonna küsimused. Julgeolekunõukogu päevakorda Euroopa maailmajao probleemid tavaliselt ei tõuse. Olukord Ukrainas on aga erijuhtum. Eesti ja teised ELi riigid kaitsevad Ukrainas Krimmi annekteerimise ja Venemaa agressiooni suhtes rahvusvahelisel õigusel põhinevat seisukohta.
Õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide järjepidev mittetunnustamine on selle poliitika nurgakivi. Eesti on see järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus eri viisil tähelepanu all.
Teeme seda veendumuses, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse kindlustamine ja humanitaarprobleemide lahendamine võõrvõimu kontrolli alla sattunud Krimmis ning Ida-Ukraina piirkondades peab toimuma rahumeelselt ning ÜRO põhikirja ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.
Suveräänsuse, piiride ja põhiõiguste austamise põhimõtetest lähtudes hoiab Eesti Julgeolekunõukogu liikmena Gruusia territoriaalse terviklikkuse ning relvarahu kokkuleppe elluviimise teemat Julgeolekunõukogu liikmete tähelepanu all. Sõjaline ülesehitustöö ning liikumis- ja muude põhivabaduste piiramine Gruusia okupeeritud aladel takistab rahumeelse lahenduse leidmist.
ÜRO peasekretäri Guterrese eesmärk on tagada, et lisaks juba puhkenud konfliktidele teeks Julgeolekunõukogu peasekretäri ja teiste ÜRO institutsioonidega aktiivsemat koostööd konfliktide ennetamiseks.
ÜRO konfliktiennetus keskendub kolmele põhilisele tegevusele: rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja -väärikuse ning kestliku arengu tagamisele. Peasekretär Guterres rõhutab vajadust neid kolme konfliktiennetuse tegevussuunda paremini lõimida.
Eesti toetab lähenemisviisi, kus konfliktide haldamisel peetakse silmas kriiside algpõhjusi. Paindlikumad peavad olema ka rahuprotsessides kasutatavad töövõtted: naiste tõhusam kaasamine, ÜRO eri tegevuste omavaheline sidustamine, puudutatud riikide omaluse kasvatamine rahuloomes.
Eesti leiab, et rahu tagamine eeldab just nimelt sellist laiemat käsitlust. Toetame ÜRO peasekretäri nendes püüdlustes.
Inimõiguste edendamine ja kaitse on üks ÜRO eesmärkidest ja põhimõtetest. Rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsete riikidevaheliste suhete eelduseks on mh ka inimõiguste tagamine.
Pärnust pärit rahvusvahelise õiguse professor Friedrich Martens (1845–1909) märkis juba 19. sajandi lõpul, et „riikide sisemisel ja poliitilisel korraldusel ja üldisel eluviisil on /…/ otsustav mõju riigi suhete iseloomule välisriikidega. /…/ mida rohkem valitsus tunnistab oma kohustusi kõigi alamate ees, seda austavamalt ta suhtub nende õigustesse ja juriidilistesse huvidesse, seda tugevam on riigi sisemine korraldus ja seda paremini on kindlustatud rahvusvahelise elu rahumeelne ja legaalne areng”.
Üleilmne julgeolekukeskkonna pingestumine on tekitanud olukorra, kus on vaja analüüsida senisest avarama pilguga probleemide algpõhjusi ning kasutada rahvusvahelises ennetustegevuses suuremat leidlikkust.
Rängad inimõiguste rikkumised esinevad sageli konfliktipiirkondades, suurim ülekohus puudutab liiga sageli naisi ja lapsi. Seksuaalvägivald on endiselt levinud sõjapidamise viis. Laste värbamine ja kasutamine konfliktides, samuti humanitaarabi andmise takistamine on kahjuks relvakonfliktides igapäevane.
Peame oluliseks, et naised oleksid kaasatud konfliktilahenduse ja konfliktijärgse ülesehituse kõigis etappides nii kohalikul kui ka ÜRO tasandil. Ka laste õigused peavad olema kaitstud nii konfliktis kui ka pärast seda.
Eesti räägib Julgeolekunõukogu valitud liikmena kaasa inimväärikuse ja inimõiguste küsimustes. Tugevdame Eesti kui inimõiguste eest seisva riigi kuvandit.
Küberjulgeoleku tagamine
Julgeolekunõukogu peab tegelema ka selliste rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavate probleemidega, mis on teemadena alles aegamööda jõudmas Julgeolekunõukogu päevakorda. Selles kontekstis on oluline küsimus, milline on Julgeolekunõukogu roll riikide vastutustundliku käitumise kindlustamisel küberruumis.
Eesti jaoks on oluline toetada rahvusvaheliste kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis. Meil on pikaajaline kogemus küberjulgeolekupoliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides, ÜRO kõrval ka ELis ja NATOs. Samuti on Eesti teinud tähelepanuväärset kahepoolset koostööd Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikidega.
Soovime algatada Julgeolekunõukogu liikmete seas küberjulgeoleku arutelu, mille eesmärk on kasvatada Julgeolekunõukogu liikmete teadlikkust rahvusvahelises õiguses juba eksisteerivate küberjulgeolekunormide kohta. Selle arutelu algatamisel tugineme ÜRO Peaassambleel vastu võetud ja ÜRO küberekspertide rühma 2010., 2013. ja 2015. aasta raportites saavutatud konsensusele.
5. märtsil 2020 tõstatas Eesti esmakordselt Julgeolekunõukogu ajaloos küberjulgeoleku küsimuse. Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson loeb ette ühist pressiavaldust.
Kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna vahelised seosed
Järjest enam mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut küsimused, millel on
Kliima ja julgeoleku teemalise aruteluga
tähistati 50. rahvusvahelist Maa päeva.
Selle mitteametliku kohtumise
korraldajateks olid Prantsusmaa koos 9
Julgeolekunõukogu samameelse riigiga,
kuhu kuulus ka Eesti.
riigipiiridest laiem geograafiline taust. Kliimamuutused ja sellest tulenev maailmamere veetaseme tõus ähvardab väikesed saareriigid vee all jätta, võitlus loodusvarade pärast toidab konflikte muu hulgas Aafrika Suure järvistu piirkonnas. Nende küsimuste lahendamine nõuab maailma riikide koordineeritud koostööd.
Kliimamuutustel on otsene mõju mitme riigi territooriumi säilimisele ja paljude piirkondade vee ja toiduga varustatusele. Looduskatastroofid ja äärmuslikud kliimasündmused võivad kaasa tuua laiaulatusliku rände, põhjustada vaesumist ning suurendada survet loodusvarade kasutamisele moel, mis muudab hapraks ka rahvusvahelise julgeolekukeskkonna.
Debatt kliimamuutuste mõjust rahvusvahelisele julgeolekule on alanud ka Julgeolekunõukogu kontekstis, keskkonna olukorda kui rahu ja rahvusvahelist julgeolekut mõjutavat tegurit nimetatakse juba sõnaselgelt mõningates Julgeolekunõukogu resolutsioonides.
Kliimamuutuste ja julgeolekukeskkonna vaheliste seoste loomiseks (sealhulgas konkreetsetes konfliktipiirkondades) on vaja põhjalikult analüüsida seni kogutud teadmisi ja tagada info kättesaadavus nii ÜRO-le, selle allorganisatsioonidele kui ka liikmesriikidele.
Peame oluliseks, et ÜRO peasekretär pööraks kasvavalt tähelepanu rahvusvahelise julgeolekuolukorra ja kliimamuutuste vahelistele seostele. Selleks toetame selle arutelu jätkumist Julgeolekunõukogus, mh eesmärgil suurendada ÜRO peasekretäri volitusi selles vallas.
ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite parandamine
Maailm on ÜRO loomise ajast oluliselt muutunud, Julgeolekunõukogu struktuur ja töömeetodid aga mitte. Eesti pooldab avarat vaadet julgeolekule.
Oleme arvamusel, et Julgeolekunõukogu peab kajastama maailma riikide huve tasakaalustatult. See võimaldaks ühtlasi väikeriikide panuset rahvusvahelise rahu ja julgeoleku huvides paremini kasutada.
Enamik ÜRO liikmesriike on seisukohal, et läbipaistvamate töömeetoditega ja tõhusam Julgeolekunõukogu on kõigi huvides. Muutusi toetavate riikide arv on suurenemas. Eesti üheks eesmärgiks valitud liikmena on edendada suuremat läbipaistvust ja avatust Julgeolekunõukogu töös.
Oluline on aktiivne dialoog nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka Julgeolekunõukogu päevakorras olevate riikide vahel, sh rahuoperatsioonidesse panustajatega ja valitsusväliste organisatsioonidega.
Soovime tugevdada Julgeolekunõukogu ja ÜRO Peaassamblee sidet, tagades muu hulgas Julgeolekunõukogu aruandluse õigeaegsuse ja sisukuse. Samuti peame oluliseks Inimõiguste Nõukogu ja Julgeolekunõukogu infovahetust.
Eesti toetab vetoõiguse kasutamise protseduuri läbipaistvamaks muutmist ja teatud olukorras ka piiramist: toetame vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid.
