Läbirääkimistel valmistati ette liitumisprotokoll, mis hiljem ratifitseeriti liikmesriikides. Delegatsiooni tegevuse eesmärk oli tagada kiire ja Eesti huvidele vastav integratsioon NATO struktuuridega. Seetõttu oli delegatsiooni haaratud lai ring Eesti NATO integratsiooniga tegelevaid ametkondi. Delegatsiooni liikmete ja ekspertide kulud kattis vastav ministeerium või Kaitsejõudude Peastaap. Delegatsiooni tehnilise teenindamise eest vastutas Välisministeerium.
Delegatsiooni kuulusid:
Jüri Luik - Välisministeeriumi nõunik, delegatsiooni juht;
Lauri Almann - Kaitseministeeriumi nõunik, õigusküsimuste alagrupi juht;
Margus Kolga - Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler, kaitse-, info- ning turvalisuse küsimuste alagrupi juht;
Harri Tiido - Välisministeeriumi asekantsler julgeolekupoliitika küsimustes, poliitiliste küsimuste alagrupi juht;
Margus Uudam - Rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler, finantsküsimuste alagrupi juht;
Sulev Kannike - Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja NATO juures;
Oliver Kask - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja kohusetäitja;
Toomas Kukk - Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 1. büroo II sekretär;
Leo Kunnas - major, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja;
Alar Laneman - kolonel, Kaitsejõudude Peastaabi ülem;
Tiit Noorkõiv - Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonna juhataja;
Gea Rennel - Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor;
Hermann Simm - Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja;
Indrek Sirel - kolonelleitnant, Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitja;
Sander Soone - Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juures nõunik, vastutav sekretär;
Kalev Timberg - Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler.
Liitumisprotokollide ratifitseerimine
Brüsselis 26. märtsil 2003 alla kirjutatud seitsme uue NATO liikmesriigi – Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ühinemisprotokollid on kõigi organisatsiooni 19 liikmesmaa poolt ratifitseeritud. Ka kõik seitse liituvat riiki on ratifitseerinud 1949. aasta Washingtoni lepingu (NATO alusleping) koos kõigi lisadega.
Liitujad annavad kinnitatud lepingu hoiule USA Riigidepartemangu (välisministeerium), kuna vastavalt Washingtoni lepingule on lepingu depositaar USA. Deponeerimise hetkest 29. märtsil 2004 saab liitujariigist NATO täieõiguslik liige.
NATO tippkohtumisel 2004. a. suvel Istanbulis osalesid uued liitunud riigid seega liikmetena.
NATOga liitumise tseremoonia 2. aprillil 2004
2. aprillil 2004 toimus Brüsselis 7 uue liikmesriigi NATOga liitumise tseremoonia. NATO peakorteri ette lisandusid praegusele 19 liikmesriigi lipule veel seitsme riigi lipud - Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
Juriidiliselt sai Eesti Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmeks juba 29. märtsil, kui kõik seitse riiki deponeerisid liitumisdokumendi USA Valitsuse juures Washingtonis. Nüüdsest on NATOs seega 26 liikmesriiki, kellel on vastavalt Põhja Atlandi Lepingule võrdsed õigused ja kohustused üksteise julgeoleku kaitsmisel.
Viimati uuendatud 20.06.2022
