Mis on EL: majandusliidust poliitiliseks liiduks
EL-i eelkäija loodi varsti pärast teist maailmasõda. Esimese sammuna soodustati majanduskoostööd – lootuses, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning see motiveerib neid konflikte vältima.
Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegi esialgu majanduskoostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Sellest alates on EL-iga ühinenud veel 22 riiki ning loodud on hiiglaslik ühtne turg (ehk siseturg), mis pidevalt areneb ja liigub oma täisvõimsuse suunas.
Üksnes majandusliidust alguse saanud EL on arenenud organisatsiooniks, mis tegeleb selliste laiahaardeliste poliitikavaldkondadega nagu kliima, keskkond, tervishoid, välissuhted, julgeolek, õigusküsimused, ränne jt. Seda muutust kajastab ka Euroopa Majandusühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks 1993. aastal.
EV alaline esindus Euroopa Liidu juures
Rue Guimard 11/13 1040, Brüssel
Telefon: +32 2 227 39 10
E-post: [email protected]
https://eu.mfa.ee/
Eesti Euroopa Liidus
Eestist sai EL-i liikmesriik 2004. aastal pärast kuus aastat kestnud ühinemisläbirääkimisi. Samaaegselt liitusid EL-iga Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.
2007. aastal liitus Eesti Schengeni viisaruumiga, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. 2011. aastal võttis Eesti kasutusele ühisraha euro.
2017. aasta teisel poolaastal olime Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Nimelt juhivad EL-i nõukogu kokkulepitud graafiku alusel kuuekuuliste perioodidena kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Eesistuja põhiline sisuline ülesanne on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana seadusloome suunamine ja poliitika kujundamine. Eesistuja räägib läbi ettepanekud Euroopa Parlamendiga ning esindab nõukogu suhetes teiste EL-i institutsioonide, kolmandate riikide ja avalikkusega. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on strateegilise teemade valiku ning poliitiliste prioriteetide ja ka läbirääkimiste tempo suunajaks Euroopa Ülemkogu, kus Eestit esindab peaminister.
Eestis koordineerib EL-i poliitikat Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat.
Euroopa Liidu tegevussuunad
- Areng ja koostöö
- Energeetika
- Ettevõtlus ja tööstus
- Haridus, koolitus ja noored
- Humanitaarabi ja kodanikukaitse
- Inimõigused ja demokraatia
- Kaubandus
- Keskkond
- Konkurents
- Kultuur
- Maksundus
- Põllumajandus
- Regionaalpoliitika
- Teadusuuringud ja innovatsioon
- Tervis
- Toiduohutus
- Toll
- Transport
- Tööhõive ja sotsiaalküsimused
- Välis- ja julgeolekupoliitika
- Õigusküsimused ja põhiõigused
- Ühtne turg
Välisministeeriumi roll Euroopa Liidu poliitika kujundamisel
Euroopa Liidu Nõukogu ministrite valdkondlikest nõukogudest on välisministeeriumi haldusalas neli valdkondlikku formaati: välisasjade-, üldasjade-, arenguküsimuste- ning kaubandusministrite nõukogud. Kuigi välisministeeriumi töö puudutab kaudselt mitmeid erinevaid valdkondi (näiteks ränne, kliima, energeetika), juhime Eesti EL-i poliitika kujundamist neljal laiemal teemal:
- välis- ja julgeolekupoliitika
- kaubanduspoliitika
- arengukoostöö ja humanitaarabi
- EL-i laienemine
Liidu laienemine on üks olulisemaid EL-i poliitikavaldkondi, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Praegu hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Ühinemisläbirääkimised on avatud Montenegro, Serbia, Albaania ja Põhja-Makedooniaga.
Laienemisprotsessi keskmes on reformid põhivaldkondades nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng, konkurentsivõime, demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu.
Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et laienemistingimused oleksid ranged, kuid õiglased, ning riigid, kes on teinud edusamme, saaksid võimaluse laienemisprotsessis edasi liikuda. Eesti ootab laienemisriikidelt ka järkjärgulist lõimumist EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal laienemispaketi, mis annab ülevaate kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide EL-i integratsiooni seisust.
Loe lisaks
Euroopa päev
9. mail tähistatakse Euroopa päeva – ideed, mis aitas tuua sõjast räsitud Euroopasse rahu ja koostöö. Just 1950. aasta 9. mail esitati Schumani deklaratsioon, millega pandi alus Euroopa Liidule sellisel kujul, nagu me seda täna tunneme.
Euroopa päeva kontserdi traditsioon sai alguse 1998. aastal. Tasuta kontsert toimub Vabaduse väljakul ning seda kannab üle ETV. Laval astuvad üles tuntud Eesti artistid.
