Mis on ÜRO Inimõiguste Nõukogu?
- ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodi 2006. aastal ÜRO Peaassambleel. Tegemist on valitsustevahelise kehamiga, mille ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas. Inimõiguste nõukokku kuulub 47 liikmesriiki, mis valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel kaheks aastaks.
- Nõukogu tööd toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. Nõukogu otsused ei ole õiguslikult siduvad, kuid neil otsustel on poliitiline kaal ning nõukogul on õigus lasta läbi viia uurimisi, et dokumenteerida inimõiguste rikkumisi, mis on aluseks sõjakuritegude kriminaalmenetlustele. Alates 2022. aasta oktoobrist on inimõiguste ülemvolinik Volker Türk.
Mida soovib Eesti Inimõiguste Nõukogus korda saata?
Usume, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesus võimaldab meil mõjutada meile sobiva rahvusvahelise väärtusruumi kujundamist ning aidata kaasa seni kehtinud ja juurutatud rahvusvaheliste normide, sealhulgas universaalsete inimõigusnormide hoidmisele.
Kandideerisime inimõiguste nõukokku teist korda. Esimest korda oli Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige aastail 2013–2015. Liikmesus inimõiguste nõukogus on loogiline jätk muu hulgas meie tegevusele ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena aastail 2020–2021 ning kooskõlas Välisministeeriumi arengukavas sätestatud tegevuseesmärkidega.
Eesti huvid ja põhimõtted inimõiguste eest seismisel tulenevad Eesti inimõigusdiplomaatia tegevuskavas sõnastatud välispoliitilistest prioriteetidest.
Eesti prioriteedid
Oma seekordse kampaania ajal keskendume eelkõige kolmele põhiteemale, milleks on laste õigused, inimõigused digiruumis ja meediavabadus.
- Laste õiguste edendamine ja kaitse on olnud Eesti pikaaegne prioriteet. Erilist tähelepanu pöörame jätkuvalt lastevastase vägivalla igasuguste vormide kaotamisele, laste hariduse küsimustele ning laste kaitsele relvakonfliktides ja digikeskkonnas.
- Eesti on üle maailma tuntud kui digitaalühiskond. Maailmas tunnistatakse üha enam infotehnoloogiaga seotud riske ja probleeme inimõiguste jaoks. Oma innovaatilise digiriigi kuvandi kinnistamiseks toetame inimõiguspõhise lähenemise edendamist uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja algatusi, mille eesmärk on aidata ületada digilõhesid.
- Eesti jaoks on oluline väljendusvabadus nii veebis kui väljaspool veebi. Meediavabaduse koalitsiooni kaaseesistujana tegeleme aktiivselt meediavabaduse, ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitsega, samuti toetame algatusi, mille eesmärk on edendada meediavabadust, võidelda desinformatsiooniga ja parandada meediakirjaoskuse taset. Koalitsiooni liikme ja kaaseesistujana rõhutame, et meediavabadus on demokraatliku ühiskonna nurgakivi.
Mõistagi jätkame aktiivselt ka teiste inimõigusdiplomaatia tegevuskavas sõnastatud põhiväärtuste eest seismist.
Inimõiguste nõukogu uute liikmete valimised toimuvad 2025. aasta oktoobris New Yorgis ÜRO 80. peaassambleel. Eesti kandideerib Ida-Euroopa valimisgrupis, kus on kaks kohta. Valituks osutumiseks on vaja koguda minimaalselt 97 riigi toetus.
Inimõiguste ülddeklaratsioon
Inimõiguste ülddeklaratsioon allkirjastati Pariisis Chaillot’ palees 1948. aasta 10. detsembril. Inimõiguste deklaratsiooni artikli 2 kohaselt peavad olema igal inimesel kõik deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist.
Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud.
Sellest, kuidas on inimõiguste ülddeklaratsioon säilitanud oma tähtsuse läbi pikkade aastakümnete, millistele inimõigustega seotud küsimustele keskendub Eesti välispoliitika ja kuidas mõjutavad inimõiguste deklaratsioonis sätestatut tehnoloogia areng, rändekriis ja sõjad, andis dokumendi 75. aastapäeval ülevaate välisministeeriumi inimõiguste ja rände erivolitustega diplomaatiline esindaja Katrin Kivi.
Viimati uuendatud 24.03.2026
