„Mitmel pool maailmas laiendavad autoritaarsed režiimid oma mõjuvõimu ja rikuvad karistamatult inimõigusi, ohustades sellega üleilmset rahu ja julgeolekut,“ ütles Tsahkna. „Inimõigusi edendades edendame julgeolekut ja vastupidi, mistõttu on inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine Eesti välispoliitika prioriteetide seas.“
Välisministri sõnul on Eestist saanud iseseisvuse taastamise järel riik, kes üksnes ei naudi vabadusi ja väärtusi, vaid tegeleb aktiivselt ka nende kaitsmise ja edasiarendamisega. Lähtudes oma pühendumisest inimõiguste olukorra parandamisele kogu maailmas, püüdleb Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesust aastateks 2026–2028.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena keskenduks Eesti eelkõige laste õigustele, inimõigustele digisfääris ja meediavabadusele.
Kuigi Eesti inimõigusdiplomaatia on olnud järjepidev ja püsinud aastakümneid samal kursil, toimub inimõiguste vallas pidev areng, millega tuleb kaasas käia. „Inimõigused tehisintellekti, ettevõtluse, tervishoiu või kliima kontekstis sunnivad meid oma tegevuses pidevalt uusi rõhuasetusi leidma,“ ütles Tsahkna.
Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti vastu 10. detsembril 1948 ja selle sündmuse märkimiseks tähistatakse 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguse päeva.
