Liikmesriigid ja vaatlejad
Läänemeremaade Nõukogu (LMN) töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola ja Euroopa Liit.
Vaatlejastaatuses on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Ungari ja Ühendkuningriik.
Koostöö
Koostöö toimub peamiselt poliitilise dialoogi ja ühisprojektide kaudu, mille valdkondadeks on muuhulgas piiri- ja päästekoostöö, võitlus inimkaubandusega, lastekaitse, kestlik meremajandus, kultuuripärandi kaitse ja noorteosaluse tõstmine.
Koostöövõrgustike loomine ja praktilised ühistegevused aitavad luua inimestevahelisi sidemeid, soodustada vastastikust mõistmist ja usaldust ning tagada stabiilsust.
Projektid
Eesti jaoks on oluline Läänemeremaade Nõukogu tegevuse lisaväärtus ning projektipõhisus. Alates 2012. aastast tegutseb Läänemeremaade Nõukogu juures projektifond, mis aitab rahastada Läänemere piirkonna kestlikke koostööprojekte. Aastate jooksul on toetatud üle 60 projekti. Fondi suurus 2024. a on 300 000 eurot.
Samuti panustab Läänemeremaade Nõukogu Euroopa Liidu Läänemere strateegia projektide elluviimisse, teeb koostööd arvukate piirkondlike organisatsioonide ja strateegiliste partneritega ning koondab riikide eksperte erinevatesse valdkondlikesse võrgustikesse.
Vihula deklaratsioon
16. mail 2025 toimunud XXII Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumisel võeti vastu Vihula deklaratsioon, milles tervitati Toomas Hendrik Ilvese ja Gabrielius Landsbergise koostatud Nõukogu tulevikuraportit ning selle soovitust Nõukogu põhjalikult reformida eesmärgiga tulla tõhusalt toime uue julgeolekukeskkonna väljakutsetega. Deklaratsioonis mõistetakse hukka Venemaa ebaseaduslik, põhjendamatu ja provotseerimata agressioonisõja LMN-i vaatlejariigi Ukraina vastu ning nõutakse Venemaale ja selle kaasosalisele Valgevenele veelgi suurema surve avaldamist, et nõrgendada Venemaa suutlikkust agressioonisõda jätkata.
Deklaratsioonis käsitletakse ka veealuse taristu kaitset ja Venemaa nn varilaevastikust tulenevaid ohtusid sellele ning Läänemere julgeolekule laiemalt. Samuti viitab deklaratsioon 2025. a mais Tallinnas toimunud LMN-i noorteministeriaali soovitustele, mis keskendusid digiüleminekule, radikaliseerumise ohtudele ja noorteosaluse tõstmisele.
Läänemeremaade Nõukogu eesistumine
Läänemeremaade Nõukogu tööd juhib igal aastal roteeruv eesistujariik. 2024–2025. a eesistujariik oli Eesti. Alates 1. juulist 2025 kuni 30. juunini 2026. on LMN-i eesistuja Poola.
Eesti lähtus LMN-i eesistumisel järjepidevusest ja jätkasime eelnevate eesistumiste ajal toimunud tegevuste edasiviimist. Eesistumise olulisima poliitilise dialoogi raames toimuva sündmusena korraldasime välisministrite kohtumise. Praktiline koostöö põhines LMN-i kolmel pikaajalisel prioriteedil (regionaalne identiteet, turvalisus ja julgeolek ning Läänemere piirkonna jätkusuutlikkus ja majanduslik õitseng).
Arvestades Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna muutlikkust olid Eesti eesistumise läbivateks teemadeks:
- vastupanuvõime;
- jätkusuutlikkus.
Jätkasime Ukraina toetamist ka läbi oma Läänemeremaade Nõukogu eesistumise ja kaasasime Ukraina esindajaid LMN-i tegevustesse valdkondades, kus Nõukogul on selleks sisuline kompetents. Eesistumise ajal tegime koostööd ka teiste Läänemere piirkonna koostöövõrgustikega (vt. nimekirja alajaotuses Seotud viited).
Eesti Läänemeremaade Nõukogu eesistumise prioriteetide kokkuvõte on allalaetav siit. Eesistumise ürituste kalender asub LMN-i kodulehel.
Eesti eesistumist juhtis igapäevaselt Eesti esindaja LMN-i vanemametnike komitees: Tõnis Nirk, Läänemere piirkonna koostöö erivolitustega diplomaatiline esindaja, kontakt: [email protected].
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 22.07.2025
