LMNi eesistumise jooksul pööras Eesti erilist tähelepanu hübriidohtudele, sealhulgas niinimetatud varilaevastikule, ning tegi ettepaneku luua Läänemere ja Põhjamere riikide ühine merealade käitumiskoodeks. Samuti allkirjastati kriitilise veealuse taristu kaitse vastastikuse mõistmise memorandum, mis tähistab olulist verstaposti piirkondliku koostöö süvendamisel. Eesti eestvedamisel arendati ka Ukrainat toetavaid praktilisi koostöövorme, kaasates Ukraina partnereid LMNi ekspertide rühmade töösse, eelkõige elanikkonnakaitsevõrgustikku ja inimkaubandusevastasesse töörühma.
Eesti LMNi eesistumise üheks olulisemaks saavutuseks oli president Toomas Hendrik Ilvese ja Leedu endise välisministri Gabrielius Landsbergise raport ja soovitused nõukogu tuleviku kohta. Raportis rõhutati vajadust tugevdada LMNi kui strateegilise julgeolekudialoogi foorumi rolli Läänemere piirkonnas. Arvestades Venemaa jätkuvat agressiooni Ukraina vastu ning sellest tulenevat pingestunud julgeolekuolukorda, peab Eesti oluliseks, et LMNi tegevuse keskmes oleksid julgeolekuarutelud.
Nüüd suunab Eesti oma fookuse Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia eesistumisele. EUSBSR on kaheksa Läänemere-äärse ELi liikmesriigi koostööraamistik, mille eesmärk on edendada Läänemere kaitset, piirkondlikku ühendatust ja majanduslikku heaolu.
Eesti eesistumise peamine eesmärk EUSBSR-is on viia lõpuni selle põhilise alusdokumendi – tegevuskava – uuendamine. Keerulist julgeolekukeskkonda arvestades seab Eesti esikohale vastupanuvõime ja kestlikkuse tugevdamise, samuti strateegia 14 poliitikavaldkonna vahelise koostöö tihendamise. Olulisel kohal on hea juhtimise edendamine, strateegia väliskommunikatsioon ning Ukraina suurem kaasamine strateegiasse.
Eesti eesistumine EUSBSR-is kestab kuni 30. juunini 2026 ning lõpeb 9.–10. juunil 2026 Tallinnas toimuva strateegia aastafoorumiga.
