- Tervitasime aruannet ja võtsime teadmiseks soovitused, mille esitasid Toomas Hendrik Ilves ja Gabrielius Landsbergis, kes on 14. juuni 2024. aasta Porvoo deklaratsiooniga nimetatud kõrgetasemelisteks ekspertideks. Olime ühel meelel, et ekspertide raport kajastab õigesti vajadust LMNi põhjalikult reformida ja selle fookust muuta, et uue julgeolekukeskkonna väljakutsetega tõhusalt toime tulla. Seda tuleb teha dialoogi ja julgeolekukoostöö edendamise kaudu, nii et see täiendaks teiste asjaomaste organisatsioonide tööd, vältides tarbetut dubleerimist. Toetame selle raporti vaimu ning käesolevaga otsustame ja julgustame eesistujariiki ja sekretariaati jätkama protsessi, mille käigus nõukogu töö rõhuasetusi asjakohaselt muudetakse. Võrreldes LMNi asutamisega 1992. aastal on piirkonna olud märkimisväärselt muutunud. Kõik kümme liiget on nüüd jõukad Põhja-Euroopa riigid, kõik kümme kuuluvad NATOsse (vastupidiselt vaid kolmele 1992. aastal), kaheksa on ELi liikmed ja kaks on EMP kaudu ELiga tihedalt seotud (seevastu 1992. aastal kuulus ELi vaid kaks riiki). Venemaa liikmesus kõigepealt peatati ja seejärel otsustas riik LMNist lahkuda, nii et järele on jäänud ainult need liikmed, kes on Euro-Atlandi struktuuridega täielikult lõimunud.
- Mõistsime kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, põhjendamatu ja provotseerimata agressioonisõja LMNi vaatlejariigi Ukraina vastu, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja ilmset rikkumist. Rõhutasime, et Venemaa kui agressorriik ja selle kaasosaline Valgevene ning vastutavad isikud tuleb nende kuritegude eest vastutusele võtta ja tekitatud kahju täielikult hüvitada. Nõudsime Venemaale ja Valgevenele veelgi suurema surve avaldamist, sealhulgas täiendavate sanktsioonide kiire vastuvõtmise, kehtivate meetmete rangema jõustamise ja valitsusele tulusid teenivate kaupade impordile tollimaksude kehtestamise kaudu, et nõrgendada Venemaa suutlikkust agressioonisõda jätkata. Toetasime täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on kooskõlas kavaga „REPowerEU“ lõpetada sõltuvus Venemaa energiaimpordist, mis peaks viima Venemaa energiaimpordi järkjärgulise lõpetamiseni. Me kordasime, et Venemaa-vastased sanktsioonid peavad jääma jõusse, kuni saavutatakse kõikehõlmav, õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb rahvusvahelise õiguse põhimõtetel, sealhulgas ÜRO põhikirjal.
- Tervitasime väljamakseid, mille G7 ja Euroopa Liit tegid Ukrainale erakorralise tulude kiirendamise laenu raames, kasutades selleks Venemaa keskpanga tõkestatud varadest saadud erakorralisi tulusid. Rõhutasime, et Venemaa varad peavad jääma tõkestatuks, kuni Venemaa lõpetab agressioonisõja Ukraina vastu ja hüvitab täielikult Ukrainale tekitatud kahju. Kaalusime täiendavate võimaluste uurimist, kuidas kasutada Venemaa tõkestatud riigivarasid Ukraina hüvanguks kooskõlas meie vastavate õigussüsteemide ja rahvusvahelise õigusega.
- Kordasime oma vankumatut toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Rõhutasime, et territoriaalse terviklikkuse austamine on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõte. Toetame Ukrainat, kes kasutab oma võõrandamatut õigust enesekaitsele Venemaa agressioonisõja vastu. Oleme üheskoos olnud Ukraina riigile ja rahvale suurima poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andjate seas. Rõhutasime kiireloomulist vajadust suurendada ja kiirendada jõupingutusi Ukraina kriitiliste kaitse- ja rahastamisvajaduste rahuldamiseks, sealhulgas kiirendades kavandatud abi kohaletoimetamist.
- Kinnitasime taas oma toetust kõikehõlmavale, õiglasele ja püsivale rahule, mis põhineb rahvusvahelise õiguse põhimõtetel, sealhulgas ÜRO põhikirjal, ning rõhutasime põhimõtet, et Ukrainat puudutavaid algatusi ega otsuseid ei tohi teha ilma Ukrainata. Tervitasime jõupingutusi ulatusliku relvarahu saavutamiseks. Rõhutasime ka vajadust tugevate ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste järele Ukraina jaoks, et hoida ära Venemaa tulevast agressiooni. Oleme jätkuvalt pühendunud Ukraina edasise Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni toetamisele ning riigi kindlale liikumisele Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse suunas.
- Kordasime, et Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on laiem ja keerukam mõju julgeolekukeskkonnale Läänemere piirkonnas ja kaugemalgi. Venemaa jätkuvad jõupingutused olemasoleva Euroopa julgeolekustruktuuri lammutamiseks ei ohusta mitte ainult tema lähinaabrite, vaid kõigi Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide julgeolekut. Selline olukord nõuab koostöö edasist süvendamist demokraatlike ja samameelsete riikide vahel, et suurendada piirkonna julgeolekut ja territoriaalset vastupanuvõimet. Pöörame erilist tähelepanu Venemaa pahatahtlikule tegevusele, mille eesmärk on mõjutada ja destabiliseerida demokraatiat ning mis hõlmab muu hulgas sabotaaži, küberrünnakuid, vägivallaakte, rände ärakasutamist, desinformatsioonikampaaniaid, hirmutamist ja valimistesse sekkumist.
- Venemaa nn varilaevastik ehk piisava kindlustuseta, vananevate ja nõuetele mittevastavas seisukorras laevade kasutamine kujutab endast märkimisväärset ohtu merendus- ja keskkonnajulgeolekule Läänemere piirkonnas, millest suurema osa on IMO määranud eriti tundlikuks merepiirkonnaks. Sellise taunitava tava eesmärk on sanktsioonidest kõrvale hoida ja sellega kaasneb suur keskkonnakatastroofide oht. Samuti ohustab see tundlikku merekeskkonda, suurendab merre uputatud laskemoonaga seotud ohte ning aitab oluliselt kaasa Venemaa Ukraina-vastase ebaseadusliku agressioonisõja rahastamisele. Nõudsime otsustavaid samme, et tegeleda hooletusest või pahatahtlikkusest ajendatud tegevusega, mis ohustab Läänemerd, sealhulgas selle elutähtsat meretaristut, ning tunnustasime NATO tõhustatud valvsustegevust Baltic Sentry, mille eesmärk on parandada olukorrateadlikkust, hoida ära vaenulikku ja destabiliseerivat tegevust piirkonnas ning sellele reageerida.
- Tervitasime õigusnõustajate kohtumise korraldamist 27. veebruaril 2025 Berliinis ning elutähtsa veealuse taristu kaitset käsitleva õiguskonverentsi ja selleteemaliste riikidevaheliste arutelude korraldamist 3.–4. aprillil 2025 Tallinnas, keskendudes veealuse taristu kaitse õigusraamistikule. Konverentsi teemad ja riikidevahelised arutelud olid veealuse taristu kaitse õigusraamistiku arutamisel väga olulised ning on väga oluline jätkata arutelusid selle üle, kuidas tegeleda elutähtsa veealuse taristu kasvavate väljakutsetega ning tugevdada olemasolevat siseriiklikku ja rahvusvahelist õigusraamistikku.
- Tunnistasime, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) on sätestatud õigusraamistik, mille alusel tuleb läbi viia kogu ookeanidel ja meredel toimuv tegevus. Julgustasime kõiki riike võtma vastu vajalikud seadused ja eeskirjad, millega nähakse ette, et merealuste kaablite, torujuhtmete või muu elutähtsa veealuse taristu tahtlik või süülise hooletuse tõttu lõhkumine või kahjustamine teiste riikide majandusvööndites või avamere all on karistatav kuritegu. Me tuletasime meelde lipuriikide kohustust teostada oma lipu all sõitvate laevade üle tõhusat jurisdiktsiooni ja kontrolli haldus-, tehnilistes ja sotsiaalküsimustes ning rõhutasime, et nende mereõigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse vastutusriski, eriti juhtudel, kui selline täitmata jätmine põhjustab tõsist keskkonna-, majanduslikku või muud kahju.
- Tunnistasime ka rahvusvahelise koostöö tähtsust elutähtsa veealuse taristu kaitsmisel, rõhutades vajadust riikide ühiste jõupingutuste järele. Tervitasime ELi kaabliturbe tegevuskava, mille esitasid 2025. aasta veebruaris Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning milles on sätestatud kogu vastupanuvõimet käsitlev lähenemisviis merekaablite vastu suunatud häirivate intsidentide avastamiseks, ennetamiseks, neile reageerimiseks ja nendest taastumiseks ning nende ärahoidmiseks. Kutsusime kõiki riike tungivalt üles parandama koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ning teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega merealuste kaablite ja torujuhtmete ning muu elutähtsa veealuse ja avameretaristu kaitset, võttes kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid, mis on seotud sellise taristu tahtliku kahjustamise eesmärgil toime pandud tegude ennetamise, nendest teatamise ja nende uurimisega, ning rakendades selliseid meetmeid riiklike õigusaktide kaudu, et tagada nõuetekohane ja piisav jõustamine. Täheldasime, et kui lipuriigid ei tee koostööd või ei muuda selliseid tegusid karistatavaks kuriteoks, mis on vastuolus nende ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevate kohustustega, võivad mõjutatud rannikuriigid võtta asjakohaseid meetmeid, et nõuda vajaduse korral nendelt lipuriikidelt tekitatud kahju hüvitamist. Me tuletasime meelde, et rannikuriikidel on õigus võtta meetmeid nende jurisdiktsiooni alla kuuluva tegevuse vastu, millega rikutakse nende ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid õigusi.
- Kutsusime kõiki riike üles võtma meetmeid, et kaitsta merealuseid kaableid ja torujuhtmeid ning käsitleda täielikult nende kaablite ja torujuhtmetega seotud küsimusi kooskõlas rahvusvahelise õigusega, nagu on kajastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (UNCLOS).
- Rõhutasime LMNi rolli poliitilise dialoogi foorumina ühist huvi pakkuvates küsimustes ning selle panust praktilise koostöö edendamisse Läänemere piirkonnas. Hindasime kõrgelt LMNi eksperdirühmade, võrgustike ja projektide märkimisväärseid saavutusi Läänemere piirkonna vastupanuvõime ja kestlikkuse tugevdamisel. Sellega seoses tervitasime tihedat koostööd Ukraina partneritega, tunnustades Ukraina panust piirkondliku julgeoleku tugevdamisse ning Ukraina ja Läänemere piirkonna vahelise vastastikku kasuliku koostöö edendamisse.
- Rõhutasime noorte väärtuslikku panust Läänemere piirkonna tulevikku puudutavatesse otsustusprotsessidesse ning nende panust ühise ja turvalise Euroopa kujundamisse, mille alus on Euroopa väärtused ja tunne, et ollakse osa Euroopa projektist. Võtsime teadmiseks 4.–7. mail 2025 Tallinnas toimunud kõrgetasemelise noorte kohtumise, kus keskenduti noorte digiüleminekule ning radikaliseerumise ohtudele, digitaalsele osalemisele ja noorte juurdepääsetavusele demokraatlikes protsessides, noorte osalemisele kodanikujulgeolekus ning noorte hääle kuuldavaks tegemisele demokraatiat, julgeolekut ja osalemist käsitlevates aruteludes. Märkisime tunnustavalt ka Läänemere piirkonna noortefoorumi saavutusi ning julgustasime kõiki piirkonna organisatsioone, formaate ja sidusrühmi kaasama foorumit noorte sisulise osalemise platvormina.
- Avaldasime Eestile tänu Läänemeremaade Nõukogu eduka eesistumise eest aastatel 2024–2025 ning tunnustasime alalist rahvusvahelist sekretariaati tulemusliku panuse eest LMNi prioriteetide saavutamisse. Tervitasime Poolat kui tulevast Läänemeremaade Nõukogu eesistujariiki alates 2025. aasta juulist.
