Eesti erasektoril on võimalus võtta oluline roll Ukraina majanduse toetamisel ja sõjakahjude leevendamisel, hoides alles ja arendades ärisuhteid. Alljärgnevalt tutvustame hankeid, milles on võimalik osaleda ja toome ülevaate sellest, kuidas Välisministeerium Ukrainat toetab – eelkõige arengukoostöö ja äridiplomaatia kaudu.
Samuti leiab teavet Ukraina majanduse ja Eesti–Ukraina majandussuhete kohta; ülevaated Ukraina institutsioonidest ja tugiüksustest ning ka hankeportaalide ja infosüsteemide tutvustuse.
Jagame ka infot rahvusvahelistest toetusmehhanismidest, Euroopa Liidu toetustest, välisabist ja doonorite tegevuse koordineerimisest, samuti Ukraina-teemalistest üritustest Eestis ja Euroopas.
Lisainfo:
Reelika Virunurm – majandusdiplomaat Kiievi saatkonnas
[email protected], + 3804 4590 2443
Kristiina Müür – Ukraina koordinaator majandusdiplomaatia osakonnas
[email protected],
(+372) 637 7202
Valminud on ka mahukas uuring „Eesti ettevõtete ärivõimalused Ukrainas“, mille tellis Välisministeerium ning viis läbi Civitta.
Kuidas saavad ettevõtted panustada – Eesti fookus
Eesti on üks esimesi riike, kes alustas Ukraina füüsilist ülesehitamist. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oleme saatnud Ukrainale üle 20 milj euro väärtuses humanitaarabi, üle 400 milj euro väärtuses sõjalist abi ning kogunud eraannetustena 24,6 milj, et aidata Ukrainal sõda võita. Lisaks investeeringud arengukoostöö kaudu.
Ülesehitus
Ehitada energiasäästlikke ja jätkusuutlikke taristuobjekte, mis vastavad ELi kvaliteedinõuetele ja Davosi Baukultur põhimõtetele. Erainvesteeringutel ja ettevõtetel on taristu rekonstrueerimisel võtmeroll.
EL-iga ühinemine
Toetada Ukraina saamist demokraatlikuks, iseseisvaks ja jõukaks ELi liikmesriigiks. Poliitiline tegevus ELi tasandil – toetada ja lihtsustada ELi kaubandust Ukrainaga.
Digiareng
Arendada e-valitsemist ja soodustada läbipaistvate e-teenuste väljatöötamist.
Haridus
Alg- ja kutseharidusreformi toetamine; edendada haridusjuhtimist, digioskuste arendamist ja haridusuuendusi, sealhulgas haridussüsteemi digitaliseerimist ja e-õpet; fookusega alg- ja kutseharidusel.
Demokraatia
Edendada läbipaistvat ja kaasavat valitsemist, õigusriiki, sõltumatut meediat ning tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja võidelda desinformatsiooni vastu.
ESTDEV - Ukraina
Eesti-Ukraina arengukoostöö, mis edendab Ukraina erasektori arengut. Loe llähemal Eesti fookusest Ukraina ülesehitamisel ESTEV kodulehelt.
Lisandumas
- 7. veebruaril Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja seminar „Ukraine seminar“
- 19.-21. veebruar Kyiv Build, Kiievis
- 15-16. mai Second Foreign Investment Congress, Kiievis
- 11. juuni Ukraina äriseminar
- juuni algus Harmeti tehases Ukraina toetusgrupi üritus
- 10.-11. juuli Ukraine Recovery Conference, Roomas
- 14.-15. november Rebuild Ukraine, Varssavis
- KyivBuild - International Building and Interior exhibition
14.-16.02.2024 Kyiv, Ukraine
- Ukraine Recovery Conference 2024
Ametliku Ukraina ülesehituse konverentsi korraldaja on Saksamaa, info täpsustamisel
- Rebuild Ukraine Warsaw
15.-16. veebruar Varssavis. Erasektorile suunatud Ukraina ülesehituse konverents ja mess Varssavi EXPO alal.
- Ukraine Recovery Conference 2023 London
2023. aasta suurim ametlik Ukraina ülesehituse konverents) 21.-22. juuni Londonis
- Stockholm Conference - Private sector Engagement in Ukraine's recovery and reconstruction
8. juuni Stockholmis
(Konverentsi tulemused PDF-ina)
- Rebuild Ukraine Warsaw
14.-15. November Varssavis. Erasektorile suunatud Ukraina ülesehituse konverents ja mess Varssavi EXPO alal, mis toimus esimest korda veebruaris 2023.
- Ukraine Green Recovery Conference
28.11-01.12.2923 Vilnius, Lithuania
- Maailmapanga virtuaalseminar erasektorile 07.12.2023
Maailmapank (WB) koostöös Ukraina majandusministeeriumiga toimus 7. detsembril kell 14:00 (EET) poolepäevase virtuaalse seminari erasektorile, et tutvustada WB URTF kaudu rahastatavaid ärivõimalusi (osalemine hangetes). Tegu on ühega Maailmapanga Ukraina toetamiseks loodud usaldusfondidest.
Ukraina-suunalised üritused Eestis
- Ukraina-suunaline infoüritus 13. november 2023 Välisministeeriumis
Infoüritus keskendub Ukraina ülesehitusele ning ESTDEV-i uutele Ukraina-suunalistele projektidele
- Ukraine Recovery Conference 2022 Lugano
Esialgu oli Luganos toimuv konverents kavandatud Ukraina viienda reformikonverentsina – iga-aastase kõrgetasemelise poliitilise üritusena. Alates 24. veebruarist 2022 alanud Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja taustal otsustati jätkata konverentsi korraldamist, kuid suunata prioriteedid ümber teemale, mis on praegusel ajal Ukraina jaoks olulisem. Luganos toimunud konverents nimetati ümber Ukraina taastamise konverentsiks ning seal algatati esmased laiapõhjalised poliitilised protsessid Ukraina taastamiseks.
Eesti ja Ukraina kaubavahetus moodustas 2022. aastal 281,6 miljonit eurot, mis oli 0,6% kogu kaubavahetusest ja andis riikide järjestuses 23. koha.
Eksport Ukrainasse oli 2022.aastal 179,2 miljonit eurot, mis on 0,8% kogu ekspordist ja tegi Eestist 21. ekspordipartneri. Aasta varem oli eksport 134,2 miljonit eurot (aastane tõuse +33%). Peamiselt eksporditi 2022.aastal relvasid ja laskemoona (15,5%), masinaid ja mehaanilisi seadmeid (14,1%) ja ka oprtika-, mõõte- ja täppisinstrumente (11,7%).
Käesoleva aasta 7 kuu jooksul on eksport moodustanud 92,9 miljonit eurot ja võrreldes 2022. aasta sama perioodiga, siis eksport on kasvanud 1,6%. 2023. aasta 7 kuu jooksul on eksporditud peamiselt masinaid ja mehaanilisi seadmeid (24%), transpordivahendeid (19,7%) ja ka eluslaamasid ja loomseid tooteid (17,1%).
Import moodustas 2022. aastal 102,7 miljonit eurot, mis on 0,4% kogu impordist ja tegi Ukrainast Eestile 26. impordipartneri. Aasta varem oli import 111,5 miljonit eurot (aastane langus -8%). Peamiselt imporditi 2022. aastal puitu ja puittooteid (23,7%), mitteväärismetalle (13,7%) ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid (12,7%).
2023. aasta 7 kuu jooksul on import moodustanud 45 miljonit eurot ja aasta varem samal ajal oli 57,1 miljonit eurot (aastane langus 21,2%). Käesoleva aasta 7 kuu jooksul on importi vedanud puit ja puittooted (25,3%), valmistoidukaubad, alkohol ja tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad (15,6%) ning metalle ja metalltooteid (11,6%).
Teenuste eksport Ukrainasse oli 2022 aastal 146,2 miljonit eurot ja aasta varem oli 134,6 miljonit eurot (aastane kasv 8,6%). 2023 aasta teiseks kvartaliks oli teenuste eksport 67,7 miljonit eurot ja 2022. aasta teiseks kvartaliks oli 72,7 miljonit eurot ( aastane langus 6,9%).
Teenuste import oli aga 2022. aastal 238,2 miljonit eurot ja aasta varem oli 186,2 miljonit eurot (aastane kasv 27,9%). Käesoleva aasta teiseks kvartaliks oli teenuste import 139,2 miljonit eurot ja 2022. Aasta teiseks kvartaliks oli import 110,8 miljonit eurot ( aastane kasv 25,6%).
Ukraina otseinvesteeringute positsioon Eestisse (30.06.2023 seisuga) on 663 miljonit eurot, mis on 1,9 % kogu välisinvesteeringutest Eestisse. Kõige suurem otseneinvesteering on tehtud 396 miljoni euro väärtuses hulgi- ja jaekaubandusse, sellele järgneb 120 miljoni euroga info ja side valdkond ning 48 miljonit eurot on investeeritud kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Eesti otseinvesteeringute positsioon Ukrainasse (30.06.2022 seisuga) on 174 miljonit eurot, mis on 1,4 % kogu Eesti otseinvesteeringute mahust välismaale. Kõige suurem investeering on tehtud 32 miljoni euro väärtuses kinnisvara alasesse tegevusse, sellel järgneb 14 miljoni euroga kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Hulgi- ja jaekaubandusse on investeeritud 13 miljonit eurot.
Aastal 2022 tegid Ukraina residendid Eestisse 105 tuhat külastust, mis oli 3% kõigist välisreisidest Eestisse, nendest 81% viibisid Eestis mitmepäevaselt. Aastal 2021 tehti 32 tuhat külastust (aastane tõus 228%).
Eesti residendid tegid 2022. aastal Ukrainasse kaheksa tuhat külastust, mis on 0,3% kõigist välisreisidest, millest 82% olid mitmepäevased. Aasta varem oli külastuste arv Ukrainasse 18 tuhat külastust (aastane langus -55,6%).
22. septembri 2023. aasta seisuga on 6 569 Ukraina kodanikust e-residenti, kellest 2 180 on registreerinud oma ettevõtte Eestis.
- Eesti ja Ukraina ekspordi/impordi ülevaade Statistikaameti infoportaalis.
Eesti pikaajaline toetus Ukrainale
- Kaitse- ja humanitaarabi
- Ukraina sõjapõgenikud Eestis
- Eesti poliitiline toetus Ukrainale
- Eesti toetus Ukraina ülesehituses
Lisaks oleme kokku pannud eradi lehekülje kokkuvõtlikult Eesti abist Ukrainale.
Arengukoostöö põhimõtted ja valdkonnad
Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö prioriteedid on demokraatia ja õigusriigi areng ning heade valitsemistavade juurutamine, rahu ja stabiilsuse kindlustamine, kodanikuühiskonna toetamine, kvaliteetse haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamine ning majandusarengu edendamine. Kasvavate väljakutsete ja mahtudega toimetulemiseks lahutas valitsus teineteisest arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ja selle rakendamise. Selle otsuse kohaselt jääb välisministeerium vastutama rahvusvahelise arenguabi poliitika kujundamise, riigistrateegiate ja tegevuskavade koostamise eest, samuti jätkab ministeerium Eesti huvide esindamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas rahvusvahelises organisatsioonides.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV – Estonian Centre for International Development) on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse. ESTDEVi tegevuse eesmärk on tõhustada Eesti arengukoostöö ja pikaajaliste humanitaarabiprojektide rakendamist, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre.
Ukraina oli esimene riik, keda Eesti 1998. aastal arenguabi programmiga toetama hakkas ning alates 2006. aastast alates on Ukraina olnud ka üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest. Eesti toetab 2014. aastal EL-i Ukraina assotsiatsioonilepinguga kokku lepitud ja 2017. aastal jõustunud reformikava elluviimist ning eelkõige demokraatia arengu ja riigistruktuuride tugevdamist, sealhulgas korruptsioonivastast võitlust, e-valitsemist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste juurutamist. Alates 1998. aastast on Eesti arengukoostöö rahastusega toetatud Ukrainat 24,7 miljoni euro ulatuses. Selle aja jooksul on Ukrainas ellu viidud 492 projekti. 31. augusti 2023 seisuga on Ukrainas 27 käimasolevat projekti, millest 16 projekti rakendavad ESTDEVi partnerid.
Ukraina reformid enne EL kandidaatriigi staatuse omistamist (juuni 2022)
Ukraina Ministrite kabineti haldusalas on Reformide elluviimise büroo (ingl k Reforms Delivery Office (RDO)/ ukr k Офіс реформ Кабінету Міністрів України). RDO-l on nõuandev roll ja büroo toetab Ukraina valitsust prioriteetsete reformide väljatöötamisel ja elluviimisel. RDO allub formaalselt Ukraina peaministrile. RDO on osa EBRD ja EL poolt 2016. a-l käivitatud Ukraina Reformiarhitektuuri (ingl k Ukraine Reforms Architecture) tehnilise abi programmist eesmärgiga toetada Ukraina valitsust Ukraina peamiste ja kiireloomuliste reformide elluviimisel. Loe lähemalt.
RDO portfellis on järgmised reformid:
- Maareform (eesmärgid: luua läbipaistev põllumajandusmaa turg; tagada läbipaistev ja tõhus maakorraldus).
- Efektiivsed riigiettevõtted (eesmärgid: tagada riigiettevõtete tegevuse läbipaistvus ja aruandekohustus; parandada läbi parema üldjuhtimise tegevus- ja finantstulemusi; vähendada valitsuse osakaalu majanduses.
- Tervishoiu reform (eesmärgid: tagada ukrainlastele võrdne juurdepääs kvaliteetsetele meditsiiniteenustele; muuta tervishoiu korraldus patsiendikeskseks).
- Riigihalduse reform (eesmärgid: ehitada üles kaasaegne, digitaalne, teenustele orienteeritud riik).
- Ärikliima parandamine (eesmärgid: luua arenguks ja äritegevuseks soodne keskkond, mis on vajalik kõrgema majanduskasvu saavutamiseks ja integreerumiseks EL-i ühisturuga).
- Haldusreform läbi riigi halduse detsentraliseerimise (eesmärgid: kujundada tõhus kohalik valitsemine ja territoriaalne võimukorraldus kvaliteetsete ja taskukohaste avalike teenuste pakkumiseks, otsedemokraatia institutsioonide loomiseks, riigi ja riigi huvide koordineerimiseks kohalike kogukondadega). Reform sisaldas: kohalike kogukondade vabatahtlikku ühinemist ja koondumist; finantsjuhtimise detsentraliseerimist (näiteks 2015. a jaanuarist laekub 60% üksikisiku tulumaksust nüüd kohalike omavalitsuste eelarvetesse); muud juhtimismeetmed nagu õigus võtta laenu, õigus valida institutsioone kogukondade arendustegevuste elluviimiseks, jne.
Alates Ukrainale EL kandidaatriigi staatuse omistamisest 23.06.2022 Euroopa Ülemkogu poolt ja seoses sellega 7 punktilise reforminõuete paketi esitamisel on täiendanud ja kiirendanud vajalikke reforme eriti riigihalduse valdkonnas. Seoses EL poolt 2024-2027. a-ks Ukrainale lubatud finantsmeetmega Ukraine Facility ette valmistatavas reformi- ja tegevusplaanis Ukraine Plan täpsustatakse ja prioritiseeritakse 2024. a alguseks täiendavalt kõige olulisemad reformid ja majandussektorid riigi kiire majanduskasvu saavutamiseks.
Varasemat Regionaalarengu riiklikku strateegiat aastani 2020 on uuendatud Regionaalarengu riiklikuks strateegiaks 2021-2027 ja strateegia elluviimist kohalike omavalitsuste kompetentside ja finants- ning haldusvõimakuse tõstmise läbi peetakse oluliseks alustoeks paljude teiste reformide elluviimisel, sh ka EL-ga liitumiseks vajalikud reformid.
Ukraina riiklikud tugiüksused ettevõtjale ja investorile
UkraineInvest – investeeringute edendamine
Ukraina valitsuse investeeringute edendamise büroo, mis loodi 2016. aastal välisinvesteeringute ligimeelitamiseks ja olemasolevate investorite toetamiseks.
Tänaseks on UkraineInvest täieõiguslik valitsusasutus, mis pakub investoritele nn „ühtse ukse“ põhimõttel tuge, sealhulgas:
- ajakohast ja usaldusväärset teavet äritegevuse kohta Ukrainas,
- investeerimisvõimaluste kaardistamist,
- investorite suunamist valitsusasutustes,
- ja süsteemsete probleemide lahendamist.
Büroo on toetanud enam kui 3 miljardi dollari väärtuses välisinvesteeringute sisenemist Ukrainasse ning aidanud lahendada üle 60 probleemi.
Loe lähemaltEttevõtluse ja ekspordi edendamise büroo
Ettevõtluse ja ekspordi edendamise büroo (Офіс з розвитку підприємництва та експорту) tegutseb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) arengu ning Ukraina toodete ja teenuste ekspordi edendamiseks.
Büroo tegevus põhineb Ukraina ministrite kabineti programmide ja muude strateegiliste dokumentide elluviimisel.
Alates 2019. aastast on asutus aktiivne rahvusvahelistes võrgustikes:
- märtsis liitus Euroopa kaubanduse edendamise organisatsioonide töörühmaga (ETPO),
- juunis sai Enterprise Europe Network (EEN) Ukraina konsortsiumi ametlikuks liikmeks.
Ukraina ärivaldkonna riiklikud infosüsteemid
-
Ülesehitus- ja taasteprojektide halduskeskkonda DREAM
DREAM platvorm koondab kõik võimalikud hanked Ukrainas, nii riiklikul kui ka regionaalsel tasemel ning võimaldab otsida ka koostööpartnereid ja doonoreid. 2022. aasta alguse saanud ökosüsteem võimaldab jälgida projekti elutsükli iga etappi – alates kahjude ja hävingute registreerimisest kuni rahastamise, hangete läbiviimise ja ehituseni ning rajatiste kasutuselevõtuni. Täielik läbipaistvus ja juurdepääs andmetele võimaldavad kasutajatel hinnata projektide edenemist ja teha tõhusaid otsuseid investeeringute kaasamise ning konkreetsete tööstusharude, kogukondade ja territooriumide arengu osas.
DREAM platvormil on kaks tasandit.
- Esimene neist on juba olemasolevad Ukraina riiklikud registrid, süsteemid ja teenused, mis loovad projekti arendamiseks ühtse marsruudi: kahjustatud ja hävinud vara register, geoinfosüsteem (GIS), valdkondlik infrastruktuuri rekonstrueerimise haldussüsteem, Diia, Ameerika Ühendriikide register, ehitusvaldkonna ühtne riiklik elektrooniline süsteem, Prozorro, Spending.gov.ua.
- Teine tase on “vihmavari”, kuna see kogub projekti igas etapis andmeid kõigist esimese taseme süsteemidest ning pakub neile avatud juurdepääsu ning juhtimis- ja kontrollitööriistu.
-
Ukraina üleriiklik hankekeskkond Prozorro.ua
ProZorro on Ukraina avatud lähtekoodiga valitsuse e-hankesüsteem, mis on loodud ettevõtete, valitsuse ja kodanikuühiskonna partnerluse tulemusena. ProZorro on täielikult veebipõhine riigihangete platvorm ja koostöökeskkond, mis tagab avatud juurdepääsu riigihangetele (pakkumistele) Ukrainas. 2016. aastal täielikult kasutusele võetud hübriidsüsteemina (nii tsentraliseeritud avalikud kui ka detsentraliseeritud eraturud) ning on sellest ajast alates tunnistatud ülemaailmselt üheks kõige uuenduslikumaks riigihankesüsteemiks, mis pakub valitsusteenuseid sidusrühmadele suunatult, läbipaistvalt, tõhusalt ning õiglaste ja madalate kuludega.
Välisabi Ukrainale: Euroopa Liit jt
Ukraina valitsus on määranud ülesehitustöö peamised prioriteedid 2023. aastaks. RDNA2 hinnangul vajab Ukraina ainuüksi 2023. aastal 14 miljardit USA dollarit kriitilisteks ja esmatähtsateks ülesehitus- ja taastamisinvesteeringuteks. Prioriteetvaldkonnad ja investeeringute vajadus 2023. aastal on:
energiasektori taristu taastamine (US$ 3,3 mld);
mittemilitaarne demineerimine (US$ 0,4 mld);
erasektori toetamine (US$ 2,8 mld);
elamufondi taastamine (US$ 1,9 mld);
riigi kriitilise ja sotsiaaltaristu taastamine (US$ 5,8 mld).
RDNA3 on kiire kahjude ja vajaduste hindamise raport (ingl k: Rapid Damage and Needs Assessment – RDNA), mille viisid läbi ühiselt Maailmapank, Ukraina valitsus, Euroopa Komisjon ja ÜRO teiste partnerite toetusel. RDNA3 teeb kokkuvõtte peaaegu kahe aasta pikkusest käimasolevast sõjast, hinnates kahjusid ja kaotusi koos taastumis- ja rekonstrueerimisvajadusega kümneks aastaks. Lisaks füüsilistele ja rahalistele mõjudele, mida on kergem kvantifitseerida, annab RDNA3 kvalitatiivse kirjelduse selle kohta, kuidas inimeste elu on pärast invasiooni dramaatiliselt muutunud. RDNA3 põhineb kahel eelmisel kiirel kahjustuste ja vajaduste hindamisel (RDNA1 ja RDNA2), mis hõlmasid vastavalt sõja esimest 3 ja 12 kuud.
Arvestades peaaegu kaht aastat kestnud sõda, ulatus 31. detsembri 2023. aasta seisuga otsene kahju peaaegu 152 miljardi USA dollarini, kusjuures enim on mõjutatud elamumajandus, transport, kaubandus ja tööstus, põllumajandus ning energeetika. Kahjud koondusid jätkuvalt Donetski, Harkivi, Luhanski, Zaporižja, Hersoni ja Kiievi oblastitesse.
Majandusvoogude ja tootmise häired ning sõjaga seotud lisakulud (nt prahikäitlus) mõõdetakse ühiselt majandusliku kahjuna, mis ulatub üle 499 miljardi USA dollari.
Seisuga 31. detsember 2023 on taastamis- ja rekonstrueerimisvajadused hinnanguliselt peaaegu 486 miljardit USA dollarit, arvestades (ambitsioonikat) kümneaastast perioodi nende täitmiseks. Need vajadused hõlmavad ka kriitilisi samme lühiajaliseks taastumiseks ning keskpikaks rekonstrueerimiseks, mis tugineb kaasaegsematele, vähese CO₂-heitega ja kliimamuutustele vastupidavatele standarditele. Vajadused ei hõlma juba rahuldatud vajadusi, mis on kaetud Ukraina riigieelarve kaudu või koostööpartnerite ja rahvusvahelise toetuse abil – kui see on asjakohane ja võimalik.
Aruandes rõhutatakse ka Ukraina ametivõimude 9,5 miljardi USA dollari suurust rahastamispuudujääki viivitamatute probleemide lahendamiseks – need on taastamise ja ülesehitamise prioriteedid, mis vajavad rahastamist juba 2024. aastal.
Kui RDNA3 keskendub peamiselt sõjaga seotud mõjudele ning taastamisele ja ülesehitusele, siis põhimõte paremini tagasi ehitamine on kooskõlas Ukraina valitsuse seatud visiooni, reformide ja investeeringutega läbi Ukraina plaani ja Euroopa Liidu (EL) Ukraina rahastu – nii ettevalmistamisel kui ka pikaajalisel arendusel. RDNA3 leiud täiendavad eelseisvat Ukraina plaani ja Ukraina rahastut ning järgmise nelja aasta reformi- ja investeerimiskava.
Maailmapanga Grupp, Ukraina valitsus, Euroopa Komisjon ja ÜRO on koostöös hinnanud Venemaa agressioonist põhjustatud Ukraina kahjusid ning rekonstrueerimis- ja taastamisvajadusi iga-aastases kiire kahjude ja vajaduste hindamise raportis (ingl k: Rapid Damage and Needs Assessment – RDNA). Sõja mõjusid on hinnatud kahekümnes erinevas sektoris.
Järjekorras teises raportis, RDNA2, hinnatakse olukorda seisuga 24. veebruar 2023: otsene kahju Ukrainas on ulatunud üle 135 miljardi USA dollari, kusjuures elamumajandus, transport, energeetika ning kaubandus ja tööstus on enim mõjutatud; kahjustused on koondunud eesliini oblastitesse; rekonstrueerimis- ja taastamisvajadused on hinnanguliselt umbes 411 miljardit USA dollarit.
Loe lähemalt: Rapid Damage and Needs Assessment, RDNA2
Välisabi osapooled
Liikmesriigid toetavad Ukrainat nii rahvusvaheliste (multilateraalsete) finantsasutuste (IFI-de) kaudu – näiteks Maailmapank (WB), Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB), kes alustas tegevust Kiievis 2023. aasta juulis – kui ka läbi oma riiklike bilateraalsete arengupankade.
Vt Association of European Development Finance Institutions – EDFI liikmespankade nimekirja.
Lisaks panustavad erinevad institutsionaalsed ja erasektori doonorid, sealhulgas ÜRO organisatsioonid (nt UNICEF, UNDP), OECD Arengukoostöö Komitee (OECD DAC) jt.
IFI-d toetavad Ukrainat eelkõige riiklikul tasandil läbi riigieelarve, samas kui arengupangad ja teised doonorid tegutsevad erinevatel tasanditel ja projektides vastavalt oma arengukoostöö prioriteetidele.
Välisabi koordinatsioon
Multi-Agency Donor Coordination Platform on mitut asutust hõlmav rahastajate koordineerimisplatvorm, mis keskendub koostööle rahvusvaheliste rahastajate ja finantsorganisatsioonide vahel ning hõlmab nii lühiajalist rahalist toetust kui ka pikemaajalist abi. Platvormi tegevuse aluseks on Luganos, Berliinis ja Pariisis toimunud ülesehituskonverentside tulemused.
Ukraina mitut asutust hõlmav rahastajate koordineerimisplatvorm koordineerib Ukraina vahetute rahastamisvajaduste ning tulevaste majanduse elavdamise ja ülesehitamise vajaduste toetamist erinevate allikate ja kehtestatud rahastamisvahendite kaudu. Selle eesmärk on suunata ressursse sidusal, läbipaistval ja kaasaval viisil, mis võimaldab tõhusalt planeerida ja abi Ukrainale kohale toimetada ning vältida dubleerimist.
Platvorm käivitati 26.01.2023 Ukraina, Euroopa Liidu, G7 riikide ning finantsinstitutsioonide (EIB, EBRD, IMF, WB) kõrgetasemeliste esindajate poolt. Eesmärk: koordineerida rahvusvahelise kogukonna Ukraina toetuse initsiatiive, mis on suunatud Ukraina kõige olulisemate ja pakilisemate vajaduste ning ülesehitus- ja taastamisvajaduste lahendamisele.
Ukraina poolelt koordineerib ja toetab Multi-Agency Donor Coordination Platform’i sekretariaati Ministrite Kabineti juures tegutsev Reforms Delivery Office (RDO). Loe lähemalt: Main page – Ukraine Donor Coordination Platform
ELi toetus
Alates RU 24.02.22 agressiooni algusest on EL ja selle LR-d ning Euroopa finantsinstitutsioonid eraldanud Team Europe lähenemisviisi raames UA-le kasutamiseks ligikaudu € 53 mld eurot rahalist, humanitaar-, hädaabi-, eelarve- ja sõjalist toetust.
- € 37,8 mld, et toetada UA üldist majanduslikku, sotsiaalset ja rahalist vastupanuvõimet. See hõlmab 2023. aastaks kuni 18 miljardi euro suurust finantstoetuste paketti;
- u € 15 mld sõjalist abi on eraldatud European Peace Facility raames ja LR-lt otse. Sõnum J. Borellilt 20.07.23: EL loob järgmise 4 a jooksul UA kaitseks € 20 mld suuruse fondi EL rahutagamisrahastu kaudu, eraldades järgmise 4 aasta jooksul kuni € 5 mld a-s.
„Ukraine Business Compact“ on platvorm juhtivatele rahvusvahelistele ettevõtetele, et näidata oma toetust Ukraina taastumisele ja selle püüdlustele moderniseerida, ehitada üles vastupidav ja paindlik majandus ning väljuda sõjast tugevama ja jõukama riigina. Business Compactiga liituvaid ettevõtteid on juba tuhandeid üle maailma, mis toetavad Ukraina taastamist ja ülesehitamist, otsides sobival ajal võimalusi tegeleda kaubanduse ja investeeringutega , oma ekspertteadmiste jagamiseks, pro bono tööks ja investeeringuteks. Ukraine Business Compact avalikustati ametlikult 2023 juunis Ukraina taastamise konverentsil „Ukraine Recovery Conference“ Londonis.
Ukraine Business Compacti eesmärk:
Elujõuline erasektor aitab kaasa Ukraina taastumisele ja tagab, et see suudab moderniseeruda, ehitada üles vastupidava ja paindliku majanduse ning tõusta tugevama ja jõukama riigina. Ukrainal on konkurentsieelised ja kasvupotentsiaal, mis muudavad selle kodumaise ja rahvusvahelise äri jaoks atraktiivseks kaubandus- ja investeeringuturuks. Ukraine Business Contacti eesmärk on tugevdada äriringkondade toetust Ukraina rahu saavutamisele ja panna paika vastastikused ootused Ukraine ülesehituspüüdluste õnnestumiseks.
Ukraine Business Compacti leping:
Business Compactiga liitunud ettevõte kohustub toetama Ukraina taastumist ja ülesehitamist, otsides sobival ajal võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks, ekspertteadmiste jagamiseks, pro bono tööks ja äritegevuseks, sealhulgas, kuid mitte ainult:
- Investeerimine ärivõimalustesse Ukrainas, võimalusel osalemine ülesehitustöös otseste rahaliste panuste või Ukraina operatsioonidesse tehtavate investeeringute kaudu ja/või
- Töötamine Ukrainas asuvate ettevõtetega, sealhulgas riigi olemasoleva ja tulevase potentsiaali ärakasutamine kaubanduse, teadmiste jagamise ja partnerluste kaudu ja/või
- Üldine Ukraina arengu ja majanduskasvu toetamine kooskõlas oma ärieesmärkidega.
- Euroopa Säästva Arengu Fond Plus - EFSD+ (ingl k European Fund for Sustainable Development Plus);
- Naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö meede – globaalne Euroopa (ingl k Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Global Europe - NDICI – Global Europe)
Ukraine Facility (UF) on € 50 mld suurune sihtotstarbeline nelja aastane rahastamisvahend, mis pakub UA-le sidusat ja prognoositavat toetust aastateks 2024–27. UF on loodud koostöös ELi LR-de ja Euroopa finantsasutustega (Team Europe) ning teiste rahvusvaheliste finantsasutustega ning seda kooskõlastatakse Ukraina ülesehitamise doonorkoordinatsiooni platvormiga (Multi-Agency Donor Coordination Platform-ga). UF peamised sidusrühmad on kodanikuühiskond, erasektor ja KOV-d, kellele on suunatud rahastuspaketi 3 eraldi sammast:
- 1. Sammas - toetus Ukraina Plaanile (Ukraine Plan). Vahendid ja sidusrühm: toetused ja laenud maksena riigieelarvesse. Eesmärgid: a) toetus riigi kiireloomuliste finantsvajaduste rahuldamiseks, et säilitada makromajanduslik stabiilsus; b) taastamise, rekonstrueerimise ja moderniseerimise soodustamiseks tehtavate Riigi investeeringute toetamine; c) ELiga ühinemiseks vajalike reformide toetamine.
- 2. Sammas - Ukraina Investeerimisraamistik (Ukraine Investment Framework). Vahendid ja sidusrühm: UA erasektori ja investorite toetamine IFI-de finantstoodete kaudu investeerimisriskide vähendamiseks, uute investorite kaasamiseks ja investeeringute mahu suurendamiseks.
- 3. Sammas – Ukraina abiprogrammid. Vahendid ja sidusrühmad: a) tehnilised abimeetmed valitsusele (EL-i õigusraamistik, struktuurireformid); b) riiklike, regionaalsete ja KOV tasandi ametiasutuste võimekuse suurendamine; c) kodanikuühiskonna toetamine.
Põhimõte UA Facility-ga järgmine: kõigepealt kokku lepitud reformid ja siis raha. Selleks, et EL võimaldaks Ukrainal kasutada Ukraine Facility finantsvahendeid, on Ukraina koostamas reformi- ja tegevusplaani Ukraine Plan. Plaan peab sõnastama vahendite kasutamise kahes plaanis, strateegiline (kõige vajalikumad reformid) ja operatiivne (meetmed ja tegevused riigi majanduskasvu vaates kõige strateegilisemate majandussektorite toetamiseks). Ajakava: mustand peaks valmima 2023. a novembri lõpuks ja EL-le esitatama detsembris. EL-i institutsioonid ja liimesriigid lepivad kokku ja rakendavad samal ajal (detsembris 2023. a) finantsmeetme rakendamiseks vajaliku seadusandluse ja rahastamise allikad. Ukraine Plan käivitub plaanide kohaselt 2024. a alguses ja kokku lepitud tulemuste saavutamisel peaksid 2024. alguses käivituma ka rahalised väljamaksed Ukrainale.
- Loe lähemalt küsimused ja vastused Ukraine Facility ja Ukraine Plan
