Oma keynote-kõnes rõhutas Tsahkna, et Putin kasutab läänemaailma lõhestamiseks kaht lõksu: valelootuse pakkumist ja hirmu külvamist.
„Putin on läbi aastate pannud läänemaailma hellitama lootust, et tema agressiivsus lõppeb. Seda arvati nii pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse, pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja ka pärast Minski kokkulepete sõlmimist. Paraku on see lootus alati alt vedanud,“ ütles Tsahkna. „Teine lõks on hirm. Venemaa hirmutab läänemaailma juttudega eskalatsioonist. Läänemaailm ei tohi nendesse lõksudesse langeda.“
Välisministri sõnul ei tohi ka praegu hellitada lootust, et Venemaa agressiivsust lõppeb lihtsalt tänu dialoogile.
„Mõningates ringkondades loodetakse, et kuna Venemaa on praegu nõrgemas positsioonis, võiks temaga dialoogi astuda. Tegelikult peab Euroopa praegu säilitama strateegilist kannatlikkust, suurendama survet Venemaale ja püsima tugevalt Ukraina kõrval. Euroopa ei tohi lasta tõmmata end neutraalse läbirääkija positsiooni, mis oleks järjekordne Venemaa lõks,“ ütles Tsahkna.
Keynote-kõne järel osales välisminister Tsahkna vestlusringis Euroopa julgeoleku ja heidutuse teemal koos Saksamaa parlamendisaadiku Thomas Röwekampiga, Bulgaaria endise välisministri Georg Georgieviga, Soome suursaadikuga Saksamaal Kai Saueriga. Arutelu juhtis Dr. Christina Krause.
„Sel nädalal olid kogu maailma pilgud põleval Moskval, mis on järjekordne tõestus Ukraina üha kasvavast sõjalisest võimekusest ja suutlikkusest rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil,“ ütles Tsahkna vestlusringis. „Ukraina sõjaline jõud on miski, mida Euroopa vajab ka enda julgeoleku jaoks, mistõttu on tarvis Ukrainat senisest palju enam näha mitte kui julgeoleku tarbijat, vaid julgeoleku tagajat.“
Eile kohtus välisminister Tsahkna Kielis ka Saksamaa kolleegi Johann Wadephuliga arutamaks Venemaa edasist survestamist, Ukraina toetamist ja Euroopa julgeoleku tugevdamist.
