Välisminister märkis kohtumisel, et Eesti hindab kõrgelt Saksamaa panust Euroopa ja NATO idatiiva julgeolekusse. „Saksamaa ja Eesti näevad julgeolekupilti Euroopas sarnaselt ja mõistavad vajadust heidutada suuremate kaitseinvesteeringute ja NATO liitlaste ühtsuse hoidmisega Venemaad kui suurimat ohtu,“ ütles Tsahkna. „Eesti ja Saksamaa tähistavad tänavu diplomaatiliste suhete 105. aastapäeva ja on märgiline, et just sel aastal võtab Saksa-Hollandi korpus NATOs peamise vastutuse Eesti ja Läti kaitselahendi eest.“
Juuli alguses toimuva NATO Ankara tippkohtumise ettevalmistustest rääkides rõhutas Tsahkna vajadust näha kõigi liitlaste liikumist 5% kaitsekulutuste suunas, aga ka seda, et suurenenud kaitseinvesteeringud pöörduksid reaalseteks sõjalisteks võimeteks.
Kohtumisel arutati edasisi samme Ukraina toetamisel ja Venemaa survestamisel sõja lõpetamiseks.
„Ukraina süvalöögid Venemaale koos Lääne tugevate sanktsioonidega on viinud Venemaa sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt nõrka seisu ning praegu on Euroopal tarvis jätkata Ukraina toetamise ja Venemaa survestamisega, kuni Venemaa muudab senist kurssi,“ ütles Tsahkna. „Euroopa peab püsima kindlalt Ukraina kõrval, ilmutama strateegilist kannatlikkust ning mitte ruttama läbirääkimistesse, kus asutaks neutraalse läbirääkija rolli. Kuni Venemaa ei ole loobunud oma eesmärkidest, ei aita dialoogi pidamine õiglasele ja püsivale rahule lähemale.“
Tsahkna sõnul on oluline, et EL võtaks kiiresti vastu tugeva 21. sanktsioonipaketi ja liiguks edasi ELi laienemisega.
Saksamaa visiidi raames esines välisminister Tsahkna täna ka Kieli julgeolekukonverentsil põhiettekandega ja osales arutelus Euroopa julgeoleku ja heidutuse teemal. Samuti kohtus Tsahkna Schleswig-Holsteini liidumaa peaministri Daniel Güntheriga, kellega muu hulgas arutati võimalusi Eesti digieduloo kogemuse jagamiseks.
Lisaks kohtus Tsahkna Saksamaa endise kaitseministri, Konrad Adenaueri Fond juhi Annegret Kramp-Karrenbaueriga.
