Tsahkna sõnas tegevuskava esitledes, et Maailmapanga andmeil on Venemaa tekitanud oma agressiooniga Ukrainas juba enam kui 506 miljardi euro ulatuses kahju ja see summa kasvab, sest Venemaa eesmärgid ei ole muutunud ja ta jätkab Ukraina hävitamist. „Tegevuskavaga seab Eesti selge sihi ja nägemuse, kuidas teha omalt poolt kõik, et Venemaa Ukrainas tekitatud kahjude eest vastutusele võtta ja survestada Venemaad Ukrainaga läbi rääkima ning kahjusid hüvitama.“
Tegevuskava sisaldab põhimõtteid ja tegevusi kahe eesmärgi saavutamiseks. Neist esimene on rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi loomine ning teine Venemaa keskpanga tõkestatud varade ja sanktsiooninimekirja lisatud isikute külmutatud varade kasutusele võtmine, kui Venemaa kahjusid ei hüvita. „Kompensatsioonimehhanism oleks seejuures tööriist, mille kaudu oleks edaspidi võimalik Ukrainale tekitatud kahjud hüvitada,“ ütles Tsahkna. „Euroopa Nõukogu juurde loodava kompensatsioonimehhanismi kahjunõuete komisjoni asutamine peab jõudma lõpule 2025. aastal ning asutamisleping jõustuma võimalikult kiiresti, et komisjon saaks tööle hakata.“
„Paralleelselt nõuete komisjoni loomisega on vaja mõelda, kuidas alustada kompensatsioonifondi ettevalmistamist,“ rõhutas Tsahkna.
Tsahkna märkis, et toetus Venemaa keskpanga tõkestatud varade kasutuselevõtule on nii ELis kui G7 riikide seas kasvamas ja Eesti tegutseb aktiivselt selle nimel, et riikide üksmeel selles vallas suureneks.
„Erinevad riigid leiavad, et põhivara kasutuselevõtt on riskantne või rahvusvahelise õigusega vastuolus,“ ütles Tsahkna ja lisas, et Eesti hinnangul on võimalik riske maandada ning rahvusvahelises õiguses on olemas sobivad lahendused.
Valitsus otsustas tegevuskava toetada.
