On suur au olla täna teie ees 29. Balti Nõukogu istungil, et anda ülevaade sellel aastal ühiselt tehtust.
Balti Ministrite Nõukogu hindab väga koostööd Balti Assambleega. Valitsussektori koostöö parlamendiliikmetega on alati oluline, eriti aga nüüd, kus rahvusvaheline julgeolekuolukord on keeruline ning muutust paremuse suunas silmapiiril ei paista.
Enam kui poolteist aastat on möödunud päevast, mil Venemaa alustas laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu. Venemaa loodab nõnda hävitada Ukraina riigi ja rahva, pikemas perspektiivis aga ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri korralduse.
Eesti, Läti ja Leedu jaoks on praegu kaalul ei vähemat ega rohkemat kui eksistentsiaalsed julgeolekuhuvid. Ja olen siiralt rõõmus meie samameelsuse ja suure koostöötahte üle kõikides nii otseselt meie piirkonda puudutavates küsimustes kui ka rahvusvahelistes teemades.
Meie kolme riigi koostöö peab käesolevas olukorras olema vankumatult ühtne.
Balti riigid on Venemaa agressioonisõjast alates olnud kindlad Ukraina toetajad. Oleme Kiievit toetanud nii poliitiliselt, majanduslikult, sõjaliselt kui ka humanitaarabi andmise ja Ukraina ülesehitamise läbi.
On hea meel, et NATO Vilniuse tippkohtumisel juulis olid liitlased ühel meelel, et Ukraina tulevik on NATOs. Peame ühiselt Ukrainat sel teel NATOsse abistama. Tänan Leedut Vilniuse tippkohtumise suurepärase läbiviimise eest.
Samal ajal peame jätkama agressori jaoks agressioonihinna tõstmist – uute sanktsioonide kehtestamine, olemasolevate tõhus rakendamine, kõrvalehiilimist võimaldavate aukude täitmine. Uuteks sanktsioonideks peavad olema laual kõik võimalused, vajadusel ka kaubandusembargo, et agressorile ei saaks tarnida teda sõjas aitavaid kaupu. Sanktsioonidest kõrvalehiilimise takistamiseks on oluline roll nii Balti riikidel piiririikidena kui ka Euroopa Liidul tervikuna.
Samuti on vaja jätkata agressori rahvusvahelise isoleerimisega. Hiljutine töövõit – Venemaa väljahääletamine UNESCO täitevkogust. Agressorriigil, kes on purustanud tuhandeid koole, kultuuriasutusi, mälestisi, ei saa olla sõnaõigust haridus-, teadus-, kultuurikoostööd väärtustavas organisatsioonis. Ning Venemaa (ja Valgevene) sportlastel ei peaks asja olema Pariisi olümpiamängudele.
Venemaa agressioonist rääkides ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et agressioon on kuritegu. Kuriteole peab järgnema karistus. Vastasel juhul taandame rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra vaid paljasõnaliseks ilukõneks. Oleme Läti ja Leeduga need riigid, kes mõtlevad lahendusele, mis võimaldaks vastutusele võtta agressorriigi nn troika.
Venemaa on see, kes peab kinni maksma Ukrainale tehtud kahju. Venemaa külmutatud varade kasutusele võtust Ukraina ülesehitamiseks on räägitud palju, kuid midagi eriti tehtud ei ole. Eelmisel nädalal arutas Riigikogu seaduseelnõud vastava seadusandliku mehhanismi kohta. Oleme valmis oma tegudega Euroopale suunda näitama. Euroopas peab olema poliitiline tahe panna Venemaa sõjakahjude eest maksma!
Balti riikide julgeoleku suurendamisele aitab kindlasti kaasa võimalikult tihe ühendatus nii Eesti, Läti ja Leedu enda vahel kui ka laiemalt Euroopaga. Piiriülese taristu rajamine on nii meie energia- kui ka transpordipoliitika tuumaks.
Balti riigid on pingutanud nii ühtse gaasituru täiustamise kui ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise nimel mandri-Euroopa sünkroonalaga Teeme kõik selleks, et meie energeetikaühendused ei oleks seotud Venemaaga. Oluliseks Balti riikide koostöösuunaks energeetikas on taastuvenergiale üleminek – tõukame koostöös tagant Läänemere tuuleparkide arendamise initsiatiivi.
Transpordikoostöö võtmeprojekt on Rail Baltic – siingi pingutame, et Balti riike läbiv ja Euroopaga ühendav raudtee valmiks 2030. aastaks. Praeguse julgeolekuolukorra taustal on ilmselge, et Rail Baltic on meile vajalik ka sõjalise liikuvuse tagamiseks. Seega, peame kõik rajama põhitrassi ja püsima ehitusgraafikus, sealhulgas selleks, et tagada vajalik Euroopa Liidu rahastus kuni raudtee on valmis. Me kõik kolm – Eesti, Läti ja Leedu – peame tagama, et Rail Balticu ehituse finantseerimine oleks prioriteediks ka meie endi riigieelarvetes.
Tänan Balti Assambleed ning Leedut ja Lätit konstruktiivse koostöö eest sel aastal!
Palju edu järgmise aasta eesistujale Leedule!
