„Euroopa ja Põhja-Ameerika majandus ning julgeolek on teineteisega tihedalt läbipõimunud,“ sedastas Tsahkna. „See, et Euroopa toetab Ukrainat ja kasvatab kaitsekulutusi, on kasulik ka Ameerika Ühendriikidele.“
Minister märkis, et Eesti kulutab kaitsele sel aastal 3,2% SKP-st, aga tervikuna peab Euroopa tegema veelgi rohkem. „Samal ajal ootame, et Ameerika Ühendriigid veenaks eurooplasi oma jätkuvas pühendumises,“ ütles Tsahkna.
Ministri sõnul on Atlandi-ülene julgeolekuarhitektuur aastakümneid taganud rahu, julgeoleku ja õitsengu mõlemal pool Atlandi ookeani. Ajal, mil seisame silmitsi Venemaa julma agressioonisõjaga Ukraina vastu ja üha kasvava lõhega demokraatiate ja autokraatiate vahel, on oluline töötada senise süsteemi kindlustamise nimel.
„Kogu maailmas jälgitakse pingsalt Venemaa agressioonisõja lõpptulemust,“ ütles Tsahkna, viidates sellele, et kui Venemaa saavutab agressiooniga edu, võivad teisedki riigid kasutada agressiooni kui välispoliitika tööriista.
Arutelu on järelvaadatav.
Lennart Meri konverentsi veerel toimusid välisministril ka kahepoolsed kohtumised. Iisaeli parlamendi Knesseti väliskomisjoni esimehe Yuli Yoel Edelsteiniga arutati võimalusi jõuda Lähis-Idas püsiva rahuni, Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) kaasesimehe Carl Bildtiga räägiti Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisest ja olukorrast Gruusias.
Fotod Lennart Meri konverentsist.
