Lugupeetud linnapea, Your Excellencies, Head noored diplomaadid,
Täna möödub 104 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, mis on meie omariikluse suuremaid sümboleid ja Eesti diplomaatia suurvõit.
Tänan Eesti reservohvitseride kogu Tartu rahu traditsiooni hoidmise eest. Nagu on öelnud ka Lennart Meri – Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahu läbirääkimistel said rahvusvahelised tuleristsed mitmed eestluse eest võitlejad. Vanusest hoolimata olid kõik Tartu rahu läbirääkijad diplomaatias noored, mõneti algajad, silmis sära, südames pühendumus ja peas kindel teadmine, mille eest seistakse. Elati teadmises – kas nüüd või mitte kunagi.
Ka praegu, mil agressor peab Euroopa südames verist sõda Ukraina rahumeelse iseolemise vastu, on paslik tagasi vaadata ka Tartu rahu sõlmimiseni viinud põhimõtetele, mis on aktuaalsed nii noortele kui ka kogenud diplomaatidele tänagi.
Esiteks – iga rahu loob vundamendi järgmistele põlvedele. Ka täna on palju neid, kes esimesel võimalusel ihalevad rahu järele. Poska õpetus on siinkohal igati kasuks: mitte iga rahutuvi ei ole siiras, ja meie rahuarmastus ei ole vastaspoole jaoks enesestmõistetav.
Poska toonased sõnad kehtivad ka praegu: rahu vundament laotakse rindel. Ukraina pinnal toimuva verise sõja lõppmäng määrab Euroopa julgeoleku ja avaldab otsest mõju meie senisele elulaadile. Kaalul ei ole rohkem ega vähem kui meie senise elulaadi kindlustanud demokraatial, inimõigustel ja Euroopa julgeolekul põhinev rahvusvaheline kord.
Teiseks – sugugi tähtsusetum polnud ka see, et Poska tundis Nõukogude Venemaa seadusi paremini kui tema vastas istujad. Nii ei saa me väikeriigina endiselt pidada midagi endastmõistetavaks, vaid pingutada tuleb jätkuvalt maksimaalselt. Teisisõnu, joosta tuleb maratoni, kus peame oskama õigel hetkel kiirendada.
Kolmandaks. Lagunenud Vene tsaaririigi kullafondist saadud 15 miljonit kuldrubla polnud sugugi vähem tähtis saavutus, mis aitas pärast Vabadussõda noorel Eesti Vabariigil jalad alla saada. Ka nüüd on Venemaal rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus hüvitada Ukrainale tekitatud koletu kahju. Töötame välisministeeriumis selle nimel, et panna agressor vastutama sõjakuritegude eest ja võtta Ukraina ülesehitamisel kasutusele Venemaa külmutatud varad. Ainult see tagab õiglase rahu ja Eesti on siin teenäitaja.
Teame oma enda ajaloost liigagi hästi, et kõige aluseks on vabadus, see annab meile kõik muu. Parem on elada maailmas, mis on priiuseks küps. Vabaduse eest seismine ei ole ainult usk paremasse homsesse, vaid igapäevane töö, kus pürgime tugevama reeglitel põhineva maailmakorra, inimõiguste parema kaitstuse ning kaasavamate otsustusprotsesside poole.
Nii nagu iga leping, andis ka Tartu rahuleping meile õigused ja kohustused. Jaan Poska ütles Tartu rahulepingu ratifitseerimiskõnes tabavalt: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ Rahu ei ole enesestmõistetav. Meie kohustus on tagada, et saabuv rahu oleks kindel ja õiglane. Selline oli ka Poska kirjeldus rahust. Töö selle nimel käib lakkamatult.
HEAD TARTU RAHU AASTAPÄEVA!
