Lugupeetud Vabariigi President
Hea välisministeerium
Austatud külalised
Mul on heameel tervitada teid täna siin Eesti Vabariigi Välisministeeriumi 106. sünnipäeva puhul. Just sünnipäev on hea hetk heita pilk tagasi, otsida õppetunde minevikust ning vaadata tulevikku.
Ei ole liialdus väita, et me elame ajaloolises hetkes. Just ajalukku vaatamine aitab ära tunda neid haruldasi hetki, mil otsustatakse rahvaste ja ka meie enda saatust.
Sellistel hetkedel tuleb valida tee ning langetada otsuseid. Suurim viga on loota, et äkki saatus läheb meist mööda. Äkki eemale tõmbudes ning neutraalset värvi võttes on võimalik eemale jääda.
Jah, võibolla looduses selline kaitserefleks aitab, kuid enda ajaloost teame liigagi valusalt, et maastikku sulandumine agressiivse naabri kõrval on toonud meie rahvale vaid kannatust ja vabaduse kaotuse.
Seepärast oleme peale iseseisvuse taastamist otsustanud, et me hakkame agressioonile vastu igal juhul ning me ei ole enam kunagi üksi.
Selle tõestuseks on senimaani jõus iseseisvuse taastamise järgse esimese kaitseväe juhataja Aleksander Eilseni käskkiri nr 1 ja meie liikmesus NATOs ning Euroopa Liidus.
Selle tõestuseks on ka meie liitlaste vägede kohalolek Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Hispaania, Saksamaa ja Hollandi ja teiste näol, kes on valmis esimesest hetkest koos meie vägedega vabaduse eest võitlema.
Heaks näiteks on ka Soome ja Rootsi astumine NATO perre ning uued regionaalsed kaitseplaanid, mille kohaselt ei loovutata vaenlasele sentimeetritki meie territooriumist.
Vabadus on see, mille nimel me iga päev Eesti välisteenistuses töötame. Vabadus ei ole iseenesestmõistetav, seda eriti viimasel ajal. Vabaduse eest tuleb võidelda ning mitte ainult siinkandis, vaid kogu maailmas.
Seepärast on meie välisteenistuse õlgadel kanda oluliselt raskem koorem, kui meie rahva suurus võibolla eeldab.
Sest vabaduse eest seismine on meile eluline küsimus ning mis kõige olulisem – me oleme eestkõnelejana usutavamad kui kunagi varem. Sest meil on olnud õigus ja me teame, mida tähendab, kui vabadust ei ole.
Saame uhkusega tõdeda, et Välisministeerium on institutsioon, kes on sama vana kui Eesti Vabariik, ning ainuke institutsioon, kes hoolimata okupatsiooniperioodist ei lakanud kunagi töötamast.
Tänu sellele võime usaldusväärselt rääkida Eesti lugu, toetuda meie ajaloolistele õppetundidele ning kasutada seda kõike vabaduse asja ajamisel. Aga millised on need mineviku õppetunnid?
Esiteks. Chamberlaini ja Churchilli näitel teame hästi, kuidas ei töötanud agressori toitmine kellegi teise vabadusega.
Ka nüüd on kõlamas hääli, mis leiavad, et kui ohverdame Ukraina, saame osta endale aega ja vabadust.
Ajaloo eest ennast ära ei peida. Sellist lootust, et kusagil kaugel variseb kõik kokku, aga meil jääb kõik alles, ei eksisteeri.
Teiseks. Kui lubame agressioonil ennast taaskehtestada ja Euroopa julgeoleku alustalad laiali lammutada, siis selle tagajärgede eest me ennast samuti ära ei peida. Teame kõige valusamal moel, mida tähendab iseseisva riigi kadumine.
Kolmandaks. Rahul ja rahul on vahe. Nii Eesti kui Ukraina tahavad rahu, aga sellist, mis oleks püsiv ja õiglane. Mitte sellist, mille Chamberlain Münchenist võidukalt koju tõi.
Ega mitte ka sellist rahu, mis sõlmiti Jaltas ja mis meile tähendas 50 aastat jõhkrat terrorit, küüditamisi ning kümned tuhanded olid sunnitud põgeniku tee jalge alla võtma.
Just seetõttu tahame püsivat ja õiglast rahu Ukrainas. Meie poliitika eesmärk on see, et agressori tehtud kahju saaks korvatud.
Püsivaks saame pidada ainult sellist rahu, mis tagab Ukrainale ja Euroopale pikaajalise julgeoleku. Rahutagatis Euroopas on Ukraina EL-i ja NATO liikmesus.
Neljandaks. Sõjale järgneva rahu võitmine ei ole kergem kui sõja võitmine. Peale Teist maailmasõda oli Euroopa varemeis. Sõda sai läbi, aga mitte ohud ja riskid.
Euroopa majanduslik ja poliitiline ülesehitamine vajas olulisi otsuseid ja võitlust Marshalli plaani ning NATO loomise nimel.
Nii ka nüüd. Kui võidetakse sõda, tuleb võita ka rahu. Kuigi Eesti vedamisel töö Ukraina ülesehitamisel juba käib, saab see olema meie ajastu järgmine suur väljakutse.
Töö vabaduse hoidmise nimel ei saa kunagi valmis. Oluline on, et agressor peab kahju korvama ning vastutama.
Eesti on olnud eestvedaja Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisel ning meie initsiatiiv on saamas globaalseks. Samamoodi peab Putin võetama vastutusele agressiooni kuritegude eest.
Viiendaks. Meie relv on julgus. Julgus mitte vaikida, aga ka julgus mitte lihtsalt vaikida, vaid ka öeldut oma tegudega kinnitada. Peame julgema nimetada asju õigete nimedega.
Vajadusel ka siis, kui paljudele meie poolt öeldu ei meeldi. Väikeriigi relvaks on vabadus asju julgelt välja öelda. Meie asi on olla vankumatu rahvusvahelise õiguse, territoriaalse terviklikkuse ning Euroopa julgeoleku alustalade kaitsel.
Meie kohus on selgelt välja öelda, et NATO on ainukene töötav julgeolekugarantii ning vajadusel oleme valmis seda tagama ka boots on the ground. Soovin meile kõigile seda julgust.
Head kaasvõitlejad,
Mul on heameel, et me pole üksi, meie kõrval on sõbrad nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil.
Kuulasime just Vabariigi Presidenti ning eriline heameel on tema juuresolekul rõhutada Välisministeeriumi teenetemärkide üleandmisega meie tänu neile, kes on silma paistnud oluliste välispoliitiliste sõnade ja tegudega.
Täna on siia kogunenud eriti silmapaistvad julged. Heameel on tervitada president Kersti Kaljulaidi, kes on silmapaistvalt sümboliseerinud Eesti rahvusvahelist tegevust.
Olen tänulik, et meiega on täna aukülalisena Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba, kes on vapper Ukraina rahvusvaheline nägu kõige raskematel aegadel.
Dmõtro on juba saanud Välisministeeriumi kõrgeima tunnustuse, seega austab ta täna meid oma sõnavõtuga, milleks seni pole võimalust olnud.
On suur au, et meiega on täna Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, kes on olnud väsimatu Ukraina toetaja, demokraatlike väärtuste hoidja ning meie ühise julgeoleku eest seisja.
Samuti on erakordselt hea meel, et meiega viibib täna Rootsi endine välisminister Tobias Billström, kes aitas tuua Rootsi NATO-sse ning just Tobiase ametiaja jooksul sai Põhja-Balti ehk NB8 koostöö täiesti uue hoo ja energia.
Austatud külalised!
Välisministeeriumi üks eesmärke on meie majanduslike huvide eest seismine kogu maailmas. Eesti majandus vajab uut hingamist, innovatsiooni ning eksportivat tööstust.
Ilma Eesti ettevõtjateta, kes vaatavad Maarjamaa viljakalt pinnaselt julgelt horisondi taha, ei oleks ka meie majandusel kasvuvõimalust.
Tänan kõiki ettevõtjaid usalduse eest ning koostöös muudame Eesti suuremaks ja rikkamaks.
Head sõbrad!
Ma tänan Välisministeeriumi väsimatut meeskonda . Ma tänan teid kõiki koos ja eraldi igaühte!
Te teete oma tööd suure pühendumusega ja väsimatult. Teie õlgadel lasub kordades suurem koormus ja vastutus kui paljudel teie rahvusvahelistel kolleegidel ja ma olen teie üle uhked.
Suur tänu teile!
Ja eriline tänu kuulub meie perekondadele – kaasadele ja lastele – kes aitavad seda koormat kanda ning hoiavad tagala töökorras. Iga välisteenistuses töötav inimene teab omal nahal, kui oluline on tunne, et seljatagune on kindel.
Lõpetuseks soovin kõigile püsivust – püsivust meie seatud rajal jätkamiseks ning vabaduse eest seismisel!
Hoiame vabadust!
Ilusat 106. sünnipäeva!
