108 aastat tagasi sündis Eesti välisteenistus ajal, mil nii meie riigi kui ka Euroopa tulevik oli ebakindel. Ka täna elame maailmas, kus püütakse jõuga muuta riigipiire ja otsustada riikide saatuse üle.
Ajalugu on meile õpetanud midagi väga olulist: iseseisvus ei ole suurriikide heatahtlikkuse kingitus. See on õigus, mille kaitsmine on meie ühine ja pidev vastutus.
President Lennart Meri on öelnud: „Ajalugu ei korralda lisaproove.“
Need sõnad tuletavad meelde, et õiged otsused tuleb julgeda langetada õigel ajal, sest me ei saa valida, millises maailmas me tegutseme. Aga me saame valida, kuidas me selles maailmas tegutseme.
Head kuulajad!
See on olnud Euroopa küpsemise aasta. Aasta, mil Euroopa on hakanud senisest selgemalt mõistma nii oma jõudu kui ka vastutust.
Olen korduvalt öelnud, et paraku ei olnud see 2007. aasta Müncheni kõnes Putini poolt välja kuulutatud agressioonipoliitika, mis Euroopa üles äratas. Selleks oli hoopis president Trump, kelle sõnum on selge: USA vastutus Euroopa julgeoleku eest ei ole enam iseenesestmõistetav ja on selge ootus, et Euroopa võtab juhtohjad.
Tugev ja enesekindel Euroopa on toimiva transatlantilise sideme säilimise eeldus.
Euroopa on suurendanud kaitsekulutusi ja tugevdanud vabakaubanduslepingute kaudu oma positsiooni maailmas. Samal ajal näeme aga ühiskondade lõhestumist ja sisepoliitiliste vastuolude süvenemist. Euroopa julgeolekut ei saa panna pausile.
Head kuulajad!
NATO on ja jääb meie kollektiivkaitse nurgakiviks. Euroopa peab võtma senisest otsustavama vastutuse oma julgeoleku eest.
Meie heidutuse eesmärk on välistada Putini uus valearvestus. 24. veebruaril 2022 alahindas ta Ukraina kaitsetahet ja demokraatlike riikide ühtsust.
Meie ülesanne on tagada, et sellist valearvestust ei tehtaks kunagi NATO suhtes.
Seda eesmärki teenivad nii kaitsekulude tõus kui ka Vilniuses kinnitatud NATO regionaalsed kaitseplaanid. Meie ülesanne on kaitsta liitlaste territooriumi esimesest hetkest, mitte lasta vaenuväel oma maale tungida ning olema valmis kandma sõjategevust agressori pinnale.
Putin peab teadma, et meil on nende plaanide elluviimiseks nii sõjalised võimed kui ka poliitiline tahe.
Head kolleegid!
Venemaa agressioonisõda ei otsusta ainult Ukraina saatust. See otsustab, millises Euroopas me järgmised aastakümned elame.
Meie jaoks on vastus selge.
Lääne ülesanne ei ole otsida Venemaale väljapääsu tema enda alustatud agressioonist.
Euroopa ei saa olla neutraalne vahendaja. Me ei seisa kahe poole vahel.
Me seisame koos Ukrainaga nii sõjas kui ka rahus.
Venemaa agressiooni läbikukkumine on Euroopa kestva julgeoleku eeltingimus. Agressioon ei tohi ennast õigustada ega ära tasuda.
Sõda on alati ohtlik. Aga ajalugu on meile õpetanud, et suurriikide sobingutele rajatud rahu võib olla sama ohtlik, sillutades tee uutele sõdadele.
On selge, et me kõik tahame rahu. Kõige enam tahavad rahu ukrainlased.
Kuid rahu ei tohi taastada külma sõja aegseid mõjusfääre, mis on Putini agressioonipoliitika tegelik eesmärk.
Austatud külalised!
Ukraina president Zelenskõi ütles hiljuti: „Me ei taha uut Jaltat. Me ei taha, et Venemaa meid omavahel ära jagaks.“
See on ajaloolise kaaluga hoiatus. Euroopa julgeolek ei saa sündida kokkulepetest, kus suurriigid jagavad omavahel teiste riikide tulevikku.
Me oleme seda ajalugu juba elanud. Teist korda me seda ei aktsepteeri.
Me ei lase end vaikima sundida, sest kui meie ise oma huvide eest ei seisa, ei tee seda meie eest ka keegi teine.
Mõte, et rahu saavutamiseks Ukrainas tuleb Putiniga sõlmida kokkuleppeid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle, on meie jaoks eksistentsiaalselt ohtlik.
NATO-t ja Euroopat ei juhita Moskvast.
Rahu tingimuseks ei saa olla NATO heidutuse nõrgenemine ega liitlaste vägede tagasitõmbamine Venemaa piiride lähedusest relvastuskontrolli, stabiilsuse või ennustatavuse suurendamise sildi all.
Meenutan, et Eesti asub Venemaa piiril ning meie strateegiline sügavus on vaid ligikaudu 200 kilomeetrit.
Austatud kuulajad!
Venemaa üks olulisemaid relvi on hirm. Näeme selgeid katseid meid lõhestada, külvata kahtlusi, korraldada terrori- ja sabotaažirünnakuid ning nõrgestada toetust Ukrainale.
Putini eesmärk on panna meid ise oma valikuid piirama. Loobuma tegutsemast enne, kui ta on pidanud midagi saavutama.
Hirmutamine ei tohi muutuda Venemaa vetoõiguseks Euroopa otsuste üle. Euroopa suurim nõrkus ei ole jõu puudumine, vaid kõhklus seda kasutada.
Öeldes selgelt seda, mida me ei lase Venemaal teha, peame sama selgelt esitama oma nägemuse sellest, kuidas jõuda õiglase ja kestva rahuni.
Kõigepealt toimiv relvarahu. Seejärel rahuläbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. Siis usaldusväärsed julgeolekugarantiid, mis hoiavad ära uue agressiooni. Ning sellele peab järgnema Ukraina ülesehitamine ning lõimumine Euroopaga nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult.
Täna ei näe me aga Venemaa poolt ühtegi tõsiseltvõetavat märki valmisolekust rahu suunas liikuda.
Ainuüksi 2026. aasta esimese üheksa kuuga kasvas Ukraina tsiviilohvrite arv 59%. Eile, 8. novembril ründas Venemaa Ukrainat 164 drooni ja 3 raketiga, jättes üle 600 000 tarbija elektrita, seda kõike ajal, mil räägitakse rahuläbirääkimistest.
Esimene tõend peab olema toimiv relvarahu. Kuni seda ei ole, peame suurendama toetust Ukrainale ja tugevdama survet Venemaale.
Head siinviibijad!
Ukraina ei ole selles kõiges üksi.
Juba jaanuaris toimub Tallinnas maailma liidrite osalusel Ukraina ülesehituskonverents, mis on meie järgmiste kuude kaalukaim välispoliitiline ettevõtmine.
Koondame selleks ajaks Tallinnasse Ukraina toetajad, rahvusvahelised organisatsioonid, finantsinstitutsioonid ja ettevõtjad.
Keskendume Ukraina energiajulgeolekule, investeeringutele, majanduse taastamisele ja Euroopa Liiduga lõimumisele.
Eesti välisteenistuse ülesanne on järgnevatel kuudel anda sellele ettevõtmisele kogu oma jõud. Peame kasutama ja hoogustama olemasolevaid liitlaskoostöö formaate, et maailma liidrid tuleksid Tallinnasse konkreetsete otsuste ja praktilise abiga Ukrainale.
Just praegu, sõja ühel süngeimal tunnil, vajab Ukraina tegusid, mis annavad kindlust tulevikuks.
Head kuulajad!
Sama oluline on Euroopa Liidu laienemine.
Laienemine ei ole heategevus kandidaatriikidele. See on strateegiline eesmärk ühendada Euroopa jõuks, mis suudab tagada kestvat rahu ning olla globaalses majanduses konkurentsivõimeline.
Me ei tohi jätta Euroopa Liidu ja NATO ning Venemaa vahele halle tsoone ega niinimetatud neutraalseid puhverriike, mille saatuse üle saaks Moskva otsustada.
Sellised hallid tsoonid ei taga rahu. Elu on näidanud, et need loovad pinnase uueks agressiooniks.
Head siinviibijad!
Euroopa vajab riike, kes hoiavad sihti, võtavad initsiatiivi ja suudavad teisi kaasa tõmmata.
Just siin on eriline tähendus Põhjala ja Balti riikide koostööl.
Eesti eesistumine NB8 koostööformaadis on näidanud, kuidas meie piirkonna ühine hääl saab Euroopa otsustes üha enam kaalu.
Meie mõju tugineb tugevatele partnerlustele, ühistele väärtustele ja valmisolekule koos tegutseda.
Mul on täna erakordselt hea meel tervitada meie seas kolme kolleegi ja head sõpra: Leedu välisministrit Kęstutis Budryst, Rootsi välisministrit Maria Malmer Stenergardi ning Armeenia välisministrit Ararat Mirzojani.
Leedu ja Rootsi on meie lähedased sõbrad ja liitlased, kellega jagame arusaama julgeolekust, väärtustest ja Euroopa tulevikust.
Armeenia on meie oluline partner, kelle sidemete tugevdamine Euroopaga loob uusi võimalusi.
Suur tänu teile, head välisministrid, et olete täna meiega!
Head sõbrad!
Eesti mõju ei sõltu üksnes sellest, mida me ütleme. See sõltub ka sellest, kus me kohal oleme ja milliseid suhteid luua suudame.
Seetõttu oleme laiendanud Eesti diplomaatilist kohalolekut maailmas. Tänavu oleme avanud saatkonnad Armeenias ja Moldovas. Lähiajal seisavad ees avamised Aserbaidžaanis, Keenias ja Brasiilias.
Viie uue saatkonna avamine viib Eesti välisesinduste arvu 50-ni.
See tähendab, et Eesti huvid on paremini esindatud, meie hääl kostab kaugemale ning meil on rohkem võimalusi seista oma inimeste, ettevõtete ja riigi huvide eest.
Sama oluline on majandusdiplomaatia. Eesti majandus saab kasvada vaid siis, kui kasvavad meie eksport ja rahvusvahelised võimalused.
Oleme arendanud majandusdiplomaatia teenuseid ja ettevõtlusportaali, et aidata Eesti ettevõtetel välisturgudele jõuda.
Tahan täna eraldi tänada ettevõtjaid, kes julgevad avastada uusi turge, investeerivad Eesti tööstusse ja innovatsiooni ning kellel on visioon meie majanduse tulevikust.
Tugev Eesti vajab ettevõtlikke inimesi ja maailmale avatud majandust.
Head kolleegid!
108 aastat Eesti välisteenistust on lugu Eesti iseseisvusest, julgeolekust, aga ka tulevikust.
Meie tugevus on alati olnud võime seista Eesti kõige olulisemate huvide eest ühiselt. Seisame taas valimiste eel. Erimeelsused ja poliitiline konkurents on demokraatia loomulik osa. Kuid Eesti julgeolek ja välispoliitika põhihuvid peavad seisma kõrgemal päevapoliitilistest vastuoludest ning isiklikust edevusest.
Seda ühtsust peame hoidma ka edaspidi.
Just Eesti välisteenistus on läbi aegade kandnud seda järjepidevust, seistes Eesti huvide eest poliitilistest muutustest sõltumata.
Kuid Eesti huvide eest seismine tähendab ka seismist iga Eesti inimese eest, eriti siis, kui olukord on keeruline.
Head sõbrad!
Ukraina kirjanik Serhi Žadan, kes otsustas minna rindele, on öelnud: „Ukraina armees võitlevad täiesti tavalised kodanikud, mitte superkangelased ega tulnukad.“
Ta rääkis inimestest, kellel on perekonnad, töö, hirmud ja unistused. Inimestest, kes on võtnud vastutuse oma riigi eest.
See ütleb midagi olulist ka meile.
Vabadus ei püsi üksnes tänu põhiseadustele, lepingutele ja rahvusvahelistele institutsioonidele. Vabadus püsib tänu inimestele, kes on valmis selle eest vastutust võtma.
See on olnud Eesti välisteenistuse ülesanne 108 aastat. Ja see jääb meie ülesandeks ka edaspidi.
Tänan teid kõiki pühendumuse ja töö eest Eesti heaks.
Eraldi tänan meie lähedasi, kelle mõistmine ja toetus võimaldavad meil seda vastutusrikast tööd teha.
Palju õnne Eesti välisteenistuse 108. aastapäevaks!
Elagu Eesti!
Tänan.
