Üldasjade nõukogu kohtumise eel liitus Eesti ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ühisavaldusega, milles väljendatakse toetust riiklike partnerluskavade vahendite suurendamisele eesmärgiga toetada kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja julgeolekut.
Eesti ja veel 15 riigi ühisavalduses märgiti, et konkurentsivõimelisem, jõukam, tugevam ja turvalisem Euroopa vajab piisavat rahastust, mis vastaks ühenduse poliitilistele ambitsioonidele ning oleks kohandatud uue geopoliitilise reaalsusega.
„Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab jätkuvalt tagama piisavad vahendid aluslepingutest tulenevate poliitikameetmete jaoks, nagu ühtekuuluvuspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühine kalanduspoliitika (ÜKP), millel on keskne roll lähenemise, majanduskasvu ja toidujulgeoleku edendamisel. Samal ajal peaks järgmine mitmeaastane finantsraamistik soodustama ELi strateegilise autonoomia tugevdamist ning jätkuvalt suurendama ELi konkurentsivõimet, toetama kliima- ja digipööret, julgeolekut ja kaitset, tootlikkust ja innovatsiooni, samuti tagama tugeva aluse täielikult integreeritud ühtsele turule. Ühtlasi peab see vastama uutele väljakutsetele, nagu julgeolekuriskid, häired ülemaailmses kaubanduses, energiapööre ja energiajulgeolek ning ränne, peegeldades geopoliitilist olukorda,“ öeldakse avalduses (täismahus inglise keeles).
„Komisjoni ettepanekus on ühtekuuluvuspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika ainsad poliitikavaldkonnad, mille rahastust reaalarvestuses vähendatakse, kuigi uue mitmeaastase finantsraamistiku kogumaht suureneb. Need poliitikameetmed aitavad oluliselt kaasa ELi põhieesmärkide saavutamisele ning nende aluslepingutest tulenevad eesmärgid on jätkuvalt täielikult asjakohased. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on ELi kodanike jaoks kõige nähtavamad Euroopa Liidu poliitikameetmed,“ seisab avalduses.
Välisminister ütles kohtumisel, et lisaks reformidele ja konkurentsivõimele keskendumisele tuleb geopoliitiliste väljakutsete tõttu erilist tähelepanu pöörata ELi idapiiri aladele.
„Järgmisel eelarveperioodil peame lõpule viima geopoliitiliselt ja majanduslikult olulise Rail Balticu raudteeprojekti, mis ühendab kolme Balti riiki ELi ühtse turu ja oluliste tarneahelatega,“ sõnas Tsahkna. „Samuti on tähtis, et mitmeaastane finantsraamistik tagaks ühise põllumajanduspoliitika raames võrdsed konkurentsitingimused.“
Lisaks arutelule EL pikaajalise eelarve üle aastateks 2028–2034 toimus tänasel üldasjade nõukogu istungil ka arutelu 18.–19. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ettevalmistuse ning ELi ja Ühendkuningriigi suhete üle ning iga-aastase õigusriigi dialoogi arutelud Prantsusmaa, Läti, Horvaatia ja Itaalia olukorra üle.
Arutades ettevalmistusi juunis toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, rõhutas Tsahkna vajadust kiiresti avada ELiga ühinemise läbirääkimispeatükid Ukrainale ja Moldovale ning võtta vastu tugev 21. sanktsioonipakett, mis sisaldaks täielikku mereteenuste keeldu Vene naftat vedavatele alustele.
Arutelul ELi ja Ühendkuningriigi suhete üle sõnas Tsahkna, et ühenduse huvides on tugevad ja tihedad suhted Ühendkuningriigiga.
Täna pärastlõunal kohtub välisminister Tsahkna Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega, et arutada päevakajalisi NATO ja julgeolekupoliitika küsimusi ning ettevalmistusi juuli alguses toimuvaks NATO Ankara tippkohtumiseks.
Välisministri lävepakuintervjuu üldasjade nõukogu istungi eel.
Fotod üldasjade nõukogu istungilt.
