Eesti kliima‑ ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja Katrin Saarsalu‑Layachi rõhutas, et geopoliitiliselt pingelisel ajal tuleb tagada, et kliimajulgeolek ei jääks muude kriiside varju. Kliimamuutused on tihedalt seotud rände, inimõiguste ja paljude teiste valdkondadega, mistõttu on globaalsete tagajärgede vältimiseks hädavajalik tegeleda kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega järjepidevalt ja süsteemselt. Samuti on oluline liikuda edasi kokkulepitud tegevuste elluviimise ning tegevusplaanide rakendamisega.
Saarsalu‑Layachi sõnul peaksid samameelsed riigid võtma sügisestel COP31 kliimaläbirääkimistel tugevama juhtrolli. „Kliimaeesmärkide täitmise mõjusaim vahend on eemaldumine fossiilkütuste kasutamisest, kuna enamik kasvuhoonegaaside heitest pärineb energeetikasektorist,“ sõnas ta.
„NB8 riigid kuuluvad Euroopa ja maailma tippu nii taastuvenergia suure osakaalu, soodsate elektrihindade kui ka uuenduslike lahenduste poolest. Seetõttu on piirkonnal märkimisväärne potentsiaal ühiselt oma kogemusi jagada ning toetada ettevõtteid kolmandate riikide suunal.“
Aruteludes keskenduti ka kliimarahastusele. Osalejad tõdesid, et piiratud ressursside tingimustes on ülioluline toetada kliimamuutustest kõige enam mõjutatud piirkondi nii mõjude leevendamisel kui ka kohanemismeetmete elluviimisel. Samuti käsitleti energiajulgeolekut ning taastuvenergia tootmise ja kasutamise kasvavat vajadust.
Lisaks toimus ümarlaua arutelu selle üle, kuidas kliimateema asetub tänapäeva väärinfo ökosüsteemi ning milline võiks olla infokorratuse vastu võitlemine spetsiifilisemalt kliimakommunikatsioonis.
Kliimateemalised arutelud jätkuvad täna Tallinnas rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil, mida saab jälgida siin.
