29.–30. oktoobril toimus Roomas Itaalia eesistumisel Tallinna mehhanismi korraline poolaastakohtumine, kus osalesid mehhanismi liikmesriikide ja vaatlejate esindajad. Eestit esindas kohtumisel digi- ja küberdiplomaatia erisaadik Helen Popp koos delegatsiooniga. Kohtumisel tervitati muu hulgas Hispaania liitumist mehhanismiga.
Helen Poppi sõnul kinnitati kohtumisel liikmesriikide ja vaatlejate vankumatut pühendumust Ukraina kübervastupidavuse toetamisele. „Venemaa agressioonisõda mõjutab Ukrainas kõiki eluvaldkondi ning rünnakud jätkuvad ka küberruumis. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata Ukraina tsiviilvaldkonna küberkerksuse tugevdamist ning toetada riigi jaoks elutähtsa digitaristu kaitsmist ja arendamist,“ ütles Popp.
Lisaks kiideti kohtumisel ametlikult heaks Hispaania kui mehhanismi 15. liikmesriigi liitumine Tallinna mehhanismiga. Samuti sai Jaapan ametlikult vaatlejariigiks ning praeguse mehhanismi eesistuja Itaalia kutsel osales kaheksa riiki esimest korda Tallinna mehhanismi kohtumisel ning väljendas huvi tulevikus liikmesriigiks saamise vastu. „Hispaania liitumine kinnitab mehhanismi rahvusvahelist tähtsust ja keskset rolli mitmekülgses koostöös Ukraina toetamisel. Ühtlasi ilmestab see mehhanismi võimet kaasata üha uusi riike, kes soovivad anda konkreetse panuse Ukraina küberkerksuse tugevdamisse,“ rõhutas Popp.
Kohtumise arutelude keskmes oli tarvidus muuta Tallinna mehhanismi tegevust järjepidevalt tõhusamaks ja tulemuslikumaks, eelkõige projektide elluviimisel. Seejuures rõhutati avaliku ja erasektori koostöö tähtsust ning mitmed ettevõtted ja teised projektide elluviijad jagasid oma kogemusi, õppetunde ning ootusi edasisele koostööle. „Erasektori panus mehhanismi ühisesse jõupingutusse on Ukraina ülesehitamisel ja ukrainlaste parema tuleviku loomisel kriitilise tähtsusega,“ rõhutas digi- ja kübersaadik.
Näiteks käsitleti ühes arutelus Ternopilis ja Odessas ellu viidud projektide näitel Ukraina avaliku sektori asutuste väljakutseid küberrünnakute tagajärjel kahjustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimimise taastamisel. Liikmesriike ja vaatlejaid kutsuti üles toetama analoogseid projekte piirkondlikul tasandil.
Sel aastal on Tallinna mehhanismi projektide kaudu eraldatud Ukraina kübertoetuseks kokku üle 32 miljoni euro, millest umbes 700 000 eurot on andnud Eesti. 2027. aastal kavandab Eesti eraldada suurema summa.
Itaalia võttis 1. juulil Ühendkuningriigilt üle Tallinna mehhanismi roteeruva eesistumise ehk juhtriigi rolli ning Itaalia juhib kübertoetuse töörühma kuni käesoleva aasta detsembri lõpuni. Kohtumisel teatati, et järgmise aasta esimeses kvartalis saavad Tallinna mehhanismi juhtriikideks Soome ja Norra.
Tallinna mehhanism on Eesti ja liitlaste loodud süsteem, millega võimendatakse doonorriikide kübertoetust Ukrainale tsiviilvaldkonnas.
