Eesti ja Šveitsi vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.

Eesti ja Šveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Kaubavahetus on viimase kümne aastaga kolmekordistunud. Ärisidemeid on aidanud elavdada Šveitsi-Eesti Kaubanduskoda (Estonian Chamber of Commerce in Switzerland, Šveitsi – Balti Kaubanduskoda (SBCC) Tallinnas ja Zürichis asuv Šveitsi – Kesk-Euroopa Kaubanduskoda, samuti Šveitsi Ekspordi ja Väliskaubanduse Arenduskeskus (SECO), kelle kaasabil on toimunud Eestit tutvustavaid üritusi, sealhulgas ettevõtjate reise mõlemas suunas. 2022. aasta novembris asutati Šveitsi-Eesti Kaubanduskoda.

Šveits on Eesti kaubanduspartnerite seas teise kümne lõpus(20. kohal). Äriregistri andmetel oli Eestis 2024. aasta märtsikuu seisuga registreeritud 160 šveitsi osalusega ettevõtet.. Suurimad nendest on osaühing VIRU KEEMIA GRUPP AS (Peakontorite tegevus), , AS LHV Group (Valdusfirmade tegevus), OÜ Svalbork Invest (Usaldusfondide, investeerimisfondide ja sarnaste finantsüksuste investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse), ABB Aktsiaselts (Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine).

Otseinvesteeringute osas on Šveitsist 2024. aastal tulnud 2% kõikidest otseinvesteeringutest. Kõige suuremad otseinvesteeringud on tehtud kutse-teadus – ja tehnikaalasesse tegevusse ning finants- ja kindlustustegevusse.

Turism

Šveitsi turistid tegid Eestisse 2022. aastal 24 293 külastust, millest 17 377 olid mitme päevased külastused. Samal ajal tegid aga eestlased Šveitsi 16 880 külastust, millest 14 306 olid mitme päevased.

E-residendid

18. septembri 2024. aasta seisuga on 717 Šveitsi kodanikust e-residenti, kellest 203 on registreerinud oma ettevõtte Eestis.  Alates 2024. aastast on Šveits üks Eesti e-Residentsuse uusi sihtriike ja seoses sellega leiavad aset Viini saatkonna regulaarsed pop-up visiidid Zürichisse digi-ID kaartide väljastamiseks.

2022. aastal sõlmisid Eesti ja Šveits uue perioodi 2022-2029 hõlmava EL ühtekuuluvuspoliitika koostööprogrammi raamleppe, mille kohaselt panustab Šveits Eesti elu edendamisse ligikaudu 27 miljonit eurot. Raamkokkuleppel on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemadeks eraldatakse 19,2 miljonit ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks 7,2 miljonit eurot. Sotsiaalse kaasatuse programmi põhirõhk on lõimumisel ning selle raames keskendutakse ka Ukraina sõjapõgenikele, kellele luuakse paremad võimalused kohalikus ühiskonnaelus osalemiseks. Bioloogilise mitmekesisuse programmis on eesmärgiks süstematiseerida keskkonnaalaseid andmebaase ja parandada kaitse korraldamise tulemuslikkust, et hõlbustada valdkonna tööd ja omada paremat ülevaadet nii kehtivatest piirangualadest kui kaitsmist vajavatest piirkondadest. Täpsemat teavet Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kohta.

Eelmise EL-i ühtekuuluvuspoliitika koostööprogrammi raames perioodil 2007–2012 toetati ca 33 mln euroga samuti erinevaid projekte, esile võib tõsta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile hangitud tipptasemel tehnikat kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse parandamiseks; häirekeskuse uut geoinfosüsteemi, mis võimaldab abivajaja asukohta kiiremini ja täpsemalt välja selgitada ning kiirendada abi kohalejõudmist. Samuti Päästeameti poolt läbi viidud riskianalüüsi, koolitusi ja evakuatsiooniseadmete soetamist, muutmaks tuleohutumaks Eesti hoolekande- ja tervishoiuasutusi; ja soetatud kõnniroboteid teraapia läbiviimiseks liikumispuudega lastele ja täiskasvanutele.

Šveits teeb aktiivset koostööd NATO küberkaitse kompetentsikeskusega Tallinnas (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence  , CCDCoE). Koostöös Genfi Julgeolekupoliitika Keskusega (GCSP) on keskus välja andnud kaks käsiraamatut: „National Cyber Security Framework Manual“ (märts 2013, üks autoritest GCSP teadur Gustav Lindstrom) ja „Tallinn Manual“ (juuni 2013).

Eesti ja Šveitsi kultuurisuhted on aastatega kujunenud mitmekülgseteks, toimides peamiselt otsekontaktide vahendusel. Viimasel ajal on tihedaimaks kujunenud sidemed kujutava kunsti vallas. Moodsa kunsti valdkonnas on Eesti Kaasaegse Kunsti Keskusel hästi toimiv koostöö Elysee muuseumiga (Musee d'Elysee) Lausanne’is ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel Kunsthalle Bern’iga. EE galeriid  Temnikova & Kasela ning Kogo osalevad Art Baseli ja Liste messidel. 03.01. -30.06.2024 oli  Suschi muuseumis Anu Põdra loomingut tutvustav suurnäitus „Ruum minu keha jaoks“, kus väljas üle 40 teose aastatest 1978–2012, peamiselt EKMi, Tartu Km-i ja kunstniku pärandvara kogudest. 2024

Eesti dirigentidel on tihe koostöö mitmete Šveitsi orkestritega. Paavo Järvi on 2019. aastast Zürichi Tonhalle-orkestri peadirigent. Šveitsi Baseli teatri peadirigendi-muusikajuhina töötas  aastatel 2019-2020 Kristiina Poska, kes on külalisdirigendiks Šveitsis olnud ka hiljem. 2023. a juhatas Kristiina Poska Lausanne´i Kammerorkestri kontserte. Genfi Suure teatri laval astus 2023. aastal üles metsosopran Kai Rüütel, Zürichi Ooperimajas bariton Lauri Vasar. 2. ja 3. mail 2024 toimus Baseli Paulskirches Kätlin Kaldmaa „Lydia“ muusikaline esitlus, kus astusid üles Baseli sümfooniaorkester ja lastekoor eestikeelsete lauludega (mh „Ema süda“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Õitse ja haljenda, eestlaste maa“).

2015. aastal avati Šveitsi Eesti Seltsi eestvedamisel St. Galleni raamatukogus eestikeelsete lasteraamatute sektsioon. Šveitsi Eesti Seltsi ja aukonsul Grafi initsiatiivil avati  Eesti Vabariigi 100. juubeliks St. Galleni ülikooli- ja linnaraamatukogu juurde  Eesti Raamatukogu.  Valikus on raamatuid lastele ning noortele kaasaegsetelt autoritelt Kivirähust Keränenini ning Loogist Contrani kui ka vanematelt laste lemmikutelt, Lindgrenist Niiduni.

Hariduskoostöö

Šveitsi ja Eesti vahel toimub tihe koostöö Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav programmikomponent keskendub koolide, noortekeskuste ja kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamisele mitmekeelses või mitmekultuurilises keskkonnas õpetamisel ja töötamisel. See saavutatakse kahe peamise tegevussuuna kaudu: täiendkoolitus haridussektori spetsialistidele; lapsevanemate, sh eri keele- ja kultuuritaustaga erineva kultuurilise ja keelelise taustaga lapsevanemate teavitamine, nõustamine ja toetamine. Samuti keskendutakse Ukraina sõjapõgenikele, kellele luuakse paremad võimalused kohalikus ühiskonnaelus osalemiseks. Eesti ja Šveitsi kolleegid on teinud koostööd, jagamaks kogemusi kõrghariduse ja hariduse digitaliseerimise valdkondades. Perioodil 2014-2024 on toimunud Eestist Šveitsi 48 õpirännet. Koostöö noortevaldkonnas toimub programmide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse noortevaldkonna tegevuste raames. Sinna hulka kuuluvad nii noorte kui ka noorsootöötajate mobiilsused, väike- ja suuremahulised koostööprojektid, osalustegevused kui ka vabatahtlik teenistus.

Eestlased Šveitsis

Šveitsis on juba üle 70 aastat tegutsenud Eesti Selts (www.eestiselts.ch), mis koondab  eestikeelseid ja -meelseid inimesi. Selts on registreeritud Amriswilis  ja alates 27. veebruarist 2021 juhib Seltsi tegevust Meribel Hagen. Liikmeskond koosneb Eesti kodanikest, etnilistest eestlastest, kes on Šveitsi kodanikud ja Eesti kodanike šveitslastest pereliikmetest. Seltsi all toimib I.M.E. Koor, Eesti Laste ja Noorte Klubi ja ka Eesti Kultuuriselts Bernis. 
Eestlaste ühendamist Šveitsis ja kultuurürituste avaldamist käsitleb ka Internations (Estonians in Switzerland - Find Jobs, Events & other Expats (internations.org)).
Šveitsi eestlased annavad nii paberkandjal kui veebis välja ajalehte Mägi ja Meri.

Šveitsi Statistikaameti (Bundesamt für Statistik) elas 2023.a. seisuga Šveitsis 1207 Eesti kodanikku. Eestlaste arv Šveitsis on aasta-aastalt kasvanud, suurem osa neist  on koondunud Genfi ja Zürichi ümbrusesse. Eestis elav Šveitsi kogukond hõlmab ümmarguselt 50 šveitslast.