Diplomaatiliste suhete ajalugu
Diplomaatilised suhted Eesti ja Maroko vahel ulatuvad Teise maailmasõja eelsesse aega. Eestil oli aastatel 1932-1940 Marokos (tollel ajal Prantsumaa ja Hispaania protektoraadi all) Marrakechis aukonsul Rudolf Peets. Peetsi ülesandeks oli eelkõige elavdada kaubandussuhteid Eesti ja Maroko vahel. Nõukogude okupatsiooni algusega lõppes ka Peetsi ametiaeg.
Maroko iseseisvus võõrvõimu alt 1956. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist, tunnustas Maroko Kuningriik Eesti Vabariiki 24.09.1991, diplomaatilised suhted nüüd juba kahe iseseisva riigi vahel sõlmiti 22.06.1992.
Eestil ei ole Marokos suursaatkonda. Esimene Marokosse akrediteeritud suursaadik oli Andres Tomasberg (2001-2005), kes resideeris Madridis. Praegune Eesti suursaadik Marokos on Moonika Kase, kes andis volikirjad üle 25. mail 2023. Suursaadik resideerib Lissabonis. Eestil on Marokos Casablancas ka aukonsulaat, aukonsul on Maroko Tööandjate Liidu asepresident Ali Benkirane.
Marokot esindab kuningriigi suursaatkond Helsingis. Esimene suursaadik oli Abdelmalek Jeddaoui (1998–2000). Praegune Maroko suursaadik Eestis Mohamed Achgalou andis volikirja Vabariigi Presidendile 21.11.2019. Maroko on Eestisse aukonsuliks nimetanud kinnisvaraärimehe Margus Reinsalu.
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- Maroko asevälisminister Mbarka Bouaida (jaanuar 2015)
Marokosse
- välisminister Sven Mikser (Marrakech, Rabati protsessi ministrite kohtumine, mai 2018)
- Riigikogu esimees Ene Ergma (november 2010)
- peaminister Andrus Ansip (aprill 2010)
- Eesti ja Maroko tähistasid Tallinnas Riigikogus diplomaatiliste suhete 30. aastpäeva (jaanuar 2023)
- välisminister Urmas Reinsalu ja Maroko välisminister Nasser Bourita (New York, ÜRO Peaassamblee, september 2019)
- president Kersti Kaljulaid ja Maroko välisminister Nasser Bourita (Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF) tippkohtumine, oktoober 2018)
- välisminister Urmas Paet ja Maroko välis- ja koostööminister Taieb Fassi-Fihr (New York, ÜRO Peaassamblee, september 2009)
- peaminister Andrus Ansip ja Maroko peaminister Abbas el-Fass (Kopenhaageni kliimakonverents, veebruar 2009)
- peaminister Andrus Ansip ja Maroko peaminister Abbas el-Fass (Lissabon, EL-Aafrika tippkohtumine, detsember 2007)
2022 oli Marokosse eksporditavate kaupade väärtus 36,9 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 44. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Marokosse 52.3%. 2021 oli ekspordi väärtus 24,2 miljonit eurot ja 2022 oli 36,9 miljonit eurot. Viimasel ajal on eksporti vedanud jalgrataste ja mootorsõidukite elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed, klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed, mis moodustab 28.2% koguekspordist Marokosse. Sellele järgneb nisu ja meslin, mille osatähtsus on 24.2%.
2022 oli Marokost imporditavate kaupade väärtus 2,1 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 80. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas import Marokost Eestisse 40.6%. 2021 oli impordi väärtus 1,49 miljonit eurot ja 2022 oli 2,1 miljonit eurot. Viimasel ajal on importi vedanud sõiduautod, mis moodustab 69% Marokost toodavast koguimpordist. Sellele järgneb istmed, mille osatähtsus on 27.8%.
Täpsemaid andmeid kaubavahetuse kohta Marokoga vaata statistikaameti kodulehelt.
Maroko turistid tegid Eestisse 2022. aastal kokku 299 külastust, millest 55 olid mitmepäevased. Aasta varem tehti Eestisse 186 külastust, millest 55 olid mitmepäevased. Eestlased külastasid Marokot 2022. aastal kokku 3882 korda, millest 3687 olid mitmepäevased külastused.
- Välisministeeriumite vaheline poliitiliste konsultatsioonide MoU, jõustunud 05.02.2003.
- Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, jõustunud 04.11.2012.
- Kahepoolsete suhete ühisdeklaratsioon, sõlmitud 21.10.2024.
Kultuurisuhteid Maroko ja Eesti vahel võib pidada võrdlemisi tihedaks. Pimedate Ööde Filmifestivalil on näidatud mitmeid Maroko filme. Marrakechi filmifestivalil on auhindu võitnud Eesti filmid „Seenelkäik“ ja „Sügisball“. Peale selle on Marrakechi teatrifestivalil pälvinud auhinna Tartu üliõpilasteater ning Maroko ansamblid on Eesti muusikafestivalidel esinenud.
Mark Soosaar avas 2022. aasta lõpus Pärnu Uue Kunsti muuseumis näituse "Õnnetäht", kuhu koondas kaheksakannaga (Muhu mändiga) kirjatud esemeid kogu maailmast. Näitusel oli välja pandud ka Marokost pärit kaheksakannaga kaunistatud esemeid.
Marrakechis asub mälestustahvel majal, kus 1938-1939. aastal elas ja töötas Eesti graafik Eduard Viiralt. Kunstniku aadressiks Marokos oli 61, Rue Ksour. Kunstiajaloolased on märkinud, et reis Marokosse 1938. aastal andis Viiraldile uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Tuntumad kunstniku Marokos elatud ajast inspireeritud tööd on „Noor araabia poiss“ ja „Berberinaine kaameliga“.
1983. aastal Stockholmis (Tallinnas 1997. aastal) ilmunud kogumik "Maroko taeva all" on pälvinud Hendrik Visnapuu fondi auhinna ning on ilmunud ingliskeelses tõlkes ka Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.
Enne II maailmasõda oli Marokos väike eestlaste kogukond (ca 15 inimest). Üheks selle koloonia rajajaks oli insener A. Trelle, kes siirdus Eestist 1923. aastal tervislikel põhjustel välismaale ning leidis endale teenistuse Marokos Prantsuse administratsiooni alluvuses. 1929. aastal asusid Marokosse elama arst R. Peets ja tema kirjanikust abikaasa L. Peets. Marokos käis äri-, turismi- ja puhkusreisidel mitmeid nimekaid eesti kultuuritegelasi, kirjanikke ja kunstnikke (Fr. Tuglas, K. Ast, A. ja O. Kallas, A. Kalm, E. Viiralt, J. Puhk jt.) Eriti tuntud on Eduard Viiralti Marrakeshis tehtud tööd “Berberi tüdruk kaameliga”, “Kaameli pea”, berberi laste seeria jt.
1934. aastal avas Eesti kirjanik Karl Ast Casablancas Eesti toidukaupu müüva poe. Poest sai hankida Eesti võid, sinki, juustu aga ka kilu ja viina. Pood oli marokolaste seas menukas ning peagi teenis Ast kohalike seas "võikuninga" tiitli.
15.07.1998 avati Eesti Akadeemilises Raamatukogus näitus "Eestlane Marokos. Leonora Peets 100". Näituse koostamisele aitas kaasa Leonora Peetsi õepoeg professor Rein Taagepera.
Leonora Peets veetis Eesti aukonsuli ja arsti Rudolf Peetsi abikaasana Marokos 45 aastat. Vahetutest elamustest ja kokkupuudetest kohalike tavade ja uskumustega sündisid värvikad lood, mis ilmusid enne sõda Eesti ajalehtedes, hiljem pagulasajakirjas "Triinu". Esimese iseseisvusperioodi jooksul, kahe maailmasõja vahel kujunes Marokos väikesearvuline eestlaste asustus.
Eestis huvi Maroko vastu tärkas juba 19. sajandil, kui "Pärnu Postimees" avaldas J. V. Jannseni kommenteeritud teateid Hispaania - Maroko sõjast (1859-1860). 1902. aastal viibis Tangeris keegi eestlane, kes avaldas 1903. aastal A. O-er pseudonüümi all "Olevikus" ülevaatliku kirjutise Maroko maast ja rahvast, selle valitsemisest ja probleemidest.
Maroko soodne geograafiline asend, looduslikud tingimused ja majandusarengu tendentsid lõid soodsaid võimalusi Eesti ja Maroko suhete arenguks.
Eesti-Maroko kaubavahetus algas juba 1920. aastate alguses, kui Eesti müüs sinna metsamaterjali ja tsementi. Hiljem kaubavahetus elavnes. 1924.-1939. aastal importis Eesti Marokost 1444 tonni kaupu ca 270 000 krooni väärtuses. Domineeris mererohi, kuid Marokost osteti ka koriandrit parfümeeriatööstusele, linaseemneid õli tootmiseks, kunstlikke vaike, ravimtaimi jne.
Eesti eksport oli neil aastail 973 tonni 213 000 krooni väärtuses. Marokosse veeti paberit, metsamaterjali, vineeri ja suures valikus toiduaineid (või, juust, kartul, konservid, sealiha, vorst, maiustused jne) - kokku 34 kaubaartiklit (imporditi 31 artiklit). Kogu nimetatud kaubavahetus toimus Prantsuse Marokoga. Hispaania valdustest Marokos ja rahvusvahelisest tsoonist Eesti praktilisest midagi ei importinud, küll aga müüs sinna paberit ja toiduaineid. Eesti-Maroko kaubavahetuse aluseks olid lepingud Prantsusmaaga (1922, 1929, 1937) ja Hispaaniaga (1932, 1935).
Välisesindused
Viimati uuendatud 01.11.2024