Diplomaatiliste suhete ajalugu
Luksemburg tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 22.02.1923 ning taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kehtestati 29.08.1991.
Eesti suursaadik Luksemburgis
Brüsselis resideeriv suursaadik Helen Kaljuläte andis oma volikirja üle suurhertsog Henrile 28. novembril 2024.
Luksemburgi suursaadik Eestis
Prahas resideeriv suursaadik Ronald Dofing andis oma volikirja üle Vabariigi Presidendile 14. veebruaril 2022.
Kahepoolsed suhted
Luksemburgi
| Juuni 2023 | Peaminister Kaja Kallas, kohtumine Luksemburgi suurhertsog Henriga ja peaminister Luc Friedeniga |
| Oktoober 2020 | President Kersti Kaljulaid, kohtumine peaminister Xavier Betteliga |
| Aprill 2018 | Välisminister Sven Mikser, kohtumine välisminister Jean Asselborniga |
| Oktoober 2017 | President Kersti Kaljulaid, kohtumine Luksemburgi suurhertsog Henri ja peaminister Xavier Betteliga |
| Juuni 2017 | Peaminister Jüri Ratas, kohtumine peaminister Xavier Betteliga |
Eestisse
| Märts 2025 | Rahandusminister Gilles Roth, kohtumine rahandusminister Jürgen Ligiga |
| November 2024 | Kaitseminister Yurico Backes, kohtumine kaitseminister Hanno Pevkuriga |
| Veebruar 2022 | Välisminister Jean Asselborn, kohtumine välisminister Eva-Maria Liimetsaga |
| Märts 2017 | Peaminister Xavier Bettel, kohtumine peaminister Jüri Ratasega |
Eesti ja Luksemburgi vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus on tagasihoidlik ja tugevalt impordi poole kaldu. Luksemburgi otseinvesteeringute positsioon Eestis on arvestades riigi suurust märkimisväärne ning kasvas 2020 sügiseks üle 7% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Suur huvi on Eesti IT ja e-teenuste vastu.
Vt lähemalt: kaubavahetus
Luksemburgis on korraldatud erinevaid Eesti kultuuriüritusi, sealhulgas kontserte ja kirjandusõhtuid. 2017. a oktoobris leidis Luksemburgis aset Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestival CinEast fookusega Eestil, mille raames toimus ka kontsertvastuvõtt Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähistamiseks.
Kohalik eestlaskond ja selle elu korraldav Luksemburgi Eesti Selts on väga aktiivsed.
Luksemburg on panustanud Balti regiooni julgeolekusse NATO suurendatud liitlaste kohalolekus osalemise ja õhuturbe missiooni toetamise kaudu. Viimastel aastatel on tihenenud ka Eesti ja Luksemburgi kahepoolne kaitsekoostöö. Luksemburg on Eestis toetanud küberharjutusvälja ja küberväljaõppekeskuse loomist ning panustab Ämari lennubaasi lennuraja remonti. 2020. aastal algas koostöö mehitamata lennuvahendite väljaõppe alal.
Luksemburg on liitunud ka Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskusega.
Välisesindused
Aukonsulid
Viimati uuendatud 25.05.2023