Kõrgõzstanil ja Eestil ei ole praegu vastastikku suursaadikuid akrediteeritud. Kubanõtšbek Omuralijev oli Kõrgõzstani esimene suursaadik Eestis. Kõrgõzstan katab Eestit Minskis asuvast saatkonnast ja Eesti saatkond Astanas esindab meid Kõrgõzstanis.
Kahepoolsed suhted
Esimene kõrgetasemeline visiit Eesti ja Kõrgõzstani vahel oli peaminister Andrus Ansipi ametlik visiit Kõrgõzstani 12.–13. detsembril 2013. Visiidi käigus kohtus ta peaminister Žantoro Satõbaldijevi, presidendi Almazbek Atambajevi ja parlamendi esimehe Asõlbek Žeenbekoviga. Peaminister Ansip avas Eesti äridelegatsiooni osalusel toimunud majandusteemalise ümarlaua ning Eesti aukonsulaadi.
2018. aasta oktoobris külastas Eestit Kõrgõzstani parlamendi spiiker Dastanbek Džumabekov, kes kohtus Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaminister Jüri Ratasega.
Eesti ja Kõrgõzstani välisministeeriumide vahel toimusid poliitilised konsultatsioonid 2018. aasta novembris.
Teavet Eesti ja Kõrgõzstani vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute kohta leiab Riigi Teatajast.
Täpsemaid andmeid Eesti ja Kõrgõzstani kaubavahetuse kohta leiab Statistikaametist.
Eesti saatkonna algatusel on Kõrgõzstanis tutvustatud Eesti kultuuri. Eesti filme on näidatud Kõrgõzstani rahvusvahelistel filmifestivalidel. 2012. aastal ilmus eesti keeles rohkete illustratsioonidega ümberjutustus ja valik runosid kirgiisi eeposest „Manas“; raamatu koostas Peeter Ilus ja selle andis välja kirjastus Penikoorem.
Alates 2013. aastast on Kõrgõzstan olnud üks Kesk-Aasia riikidest, millele Eesti arengukoostöös rohkem tähelepanu pöörab, kuna Eesti reformikogemus ja teadmised on seal huvi pakkunud. Tänaseks on edukalt ellu viidud projekte kogumaksumusega üle ühe miljoni euro.
Toetatud projektid on hõlmanud väga erinevaid valdkondi, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tugiteenuseid, diplomaatide koolitamist rahvusvaheliste suhete ja koostöö alal, inimõigustealase teadlikkuse suurendamist, maaturismi arendamist, intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde edendamist, noorte reproduktiivtervise nõustamis- ja haridusteenuste arendamist, iduettevõtluse kogukonna tugevdamist, õpetajakoolitusasutuste arendamist, aine- ja keeleõppe koolitajate ning nõustajate toetamist, digiõppevahendite loomist, nais- ja väikeettevõtluse edendamist. Suurim elluviidud arengukoostööprojekt on Tunduk – Eesti X-tee analoog, mis loodi koostöös Eesti e-Riigi Akadeemia ja USAIDiga ning mille kaudu aidati Kõr-gõzstanil käivitada e-valitsemise teenuseid.
Eesti e-Riigi Akadeemia oli aastatel 2021–2023 ka Euroopa Liidu IT-valdkonna Twinning-projekti juhtpartner.
Rahvaloenduse andmetel elab Eestis alaliselt ligikaudu 20 kirgiisi. Maardus tegutseb Kirgiisi kultuuriselts.