Diplomaatiliste suhete ajalugu
Eesti ja Ühendkuningriigi suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi 1918-1920, mil Ühendkuningriik saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ja Meremuuseumis. Mälestustahvel Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele on avatud ka Porthsmouthi katedraalis Ühendkuningriigis.
Ühendkuningriik tunnistas Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. Sada aastat hiljem - 26. jaanuaril 2021 tähistasime seda sündmust Eesti ja UK suhete ajaloole ja tänapäevale pühendatud webinariga.
1920ndad ja 30ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Ühendkuningriigi majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Ühendkuningriik Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu suundus 30% Eesti ekspordist.
Ühendkuningriik oli üks neist riikidest, kes ei tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal. Oma tunnustust Eesti iseseisvusele taaskinnitas Ühendkuningriik 27. augustil 1991. Sama aasta septembris kirjutati alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile ning taasavati suursaatkonnad Londonis ja Tallinnas. 1992. a. juulis taastas Ühendkuningriik viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes kaotas viisanõude Eesti kodanikele.
Eesti suursaadikud Ühendkuningriigis
• Sven Svakkov (2025–…)
• Viljar Lubi (2022–2025)
• Tiina Intelmann (november 2017 – august 2021)
• Lauri Bambus (2014 – august 2017)
• Aino Lepik von Wirén (november 2010 – august 2014)
• Margus Laidre (jaanuar 2006 – august 2010)
• Kaja Tael (oktoober 2001 – jaanuar 2006)
• Raul Mälk (detsember 1996 – september 2001)
• Riivo Sinijärv (veebruar 1993 – aprill 1995) Enne seda oli Eesti Londonis esindatud ajutise asjuri tasemel alates detsembrist 1991.
Eesti huve Ühendkuningriigis esindavad ka seitse aukonsulit: John Workman Cheltenhamis, Adam Beaumont Leedsis, Šotimaal Simpson Buglass Aberdeenis, Peter Ferry Edinburghis, Philip Graeme Lawson Barlow Cardrossis, Mark J. Ewings Belfastis ja Auberon Ashbrooke Jersey saarel.
Ühendkuningriigi suursaadikud Eestis
- Jo Lomas (2026–)
- Ross Allen (2021–2026)
- Theresa Bubbear (september 2016 – 2021)
- Christopher Bruce Holtby (veebruar 2012 – august 2016)
- Peter Carter (november 2007 – jaanuar 2012)
- Nigel Robert Haywood (november 2003 – november 2007)
- Sarah Squire (september 2000 – november 2003)
- Timothy James Craddock (august 1997 – september 2000)
- Charles Richard Lucien de Chassiron (oktoober 1994 – juuli 1997)
- Brian Buik Low (oktoober 1991 – august 1994)
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- Mai 2023 – välisminister James Cleverly
- Jaanuar 2023 – printsess Anne
- Jaanuar 2023 – kaitseminister Ben Wallace
- Detsember 2022 – peaminister Rishi Sunak
- September 2022 – Wessexi krahv prints Edward
- Märts 2022 – peaminister Boris Johnson
- Märts 2022 – kaitseminister Ben Wallace
- November 2021 – välisminister Elizabeth Truss
- Märts 2021 – välisminister Dominic Raab
- Detsember 2020 – kaitseminister Ben Wallace
- Detsember 2019 – peaminister Boris Johnson
- Mai 2019 – printsess Anne
- Oktoober 2018 – Wessexi krahv ja krahvinna
- Märts 2018 – kaitseminister Gavin Williamson
- November 2017 – Euroopa Liidust lahkumise asjade minister David Davis
- Mai 2017 – Wessexi krahvinna Sophie, sealhulgas Briti pataljoni külastus Tapal
- Aprill 2017 – kaitseminister Michael Fallon, sealhulgas osalemine NATO tugevdatud eelpaigutatud kohaloleku avatseremoonial
- Veebruar 2017 – Euroopa Liidust lahkumise asjade minister David Davis
- Juuni 2016 – Yorki hertsog prints Andrew
- Veebruar 2015 – välisminister Philip Hammond
- Mai 2014 – prints Harry külastas õppust Kevadtorm
- Mai 2014 – kaitseminister Philip Hammond
- Aprill 2014 – Euroopa asjade minister David Lidington
- Aprill 2014 – parlamendi alamkoja spiiker John Bercow
- Detsember 2013 – kaitseminister Philip Hammond
- Oktoober 2006 – kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett
Ühendkuningriiki
- Juuli 2024 – peaminister Kaja Kallas
- Juuni 2023 – president Alar Karis
- Mai 2023 – president Alar Karis
- November 2022 – kaitseminister Hanno Pevkur
- September 2022 – president Alar Karis
- Juuni 2022 – peaminister Kaja Kallas
- Veebruar 2022 – peaminister Kaja Kallas
- Oktoober 2021 – välisminister Eva-Maria Liimets
- August 2019 – peaminister Jüri Ratas
- Aprill 2018 – välisminister Sven Mikser
- Märts 2018 – president Kersti Kaljulaid
- Jaanuar 2018 – peaminister Jüri Ratas, sealhulgas EV100 tähistamine
- September 2017 – välisminister Sven Mikser
- Juuli 2017 – peaminister Jüri Ratas
- September 2016 – Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
- Mai 2016 – välisminister Marina Kaljurand
- Märts 2016 – president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
- Oktoober 2015 – välisminister Marina Kaljurand, ametlik visiit ja uue saatkonnahoone avamine
- Detsember 2014 – majandus- ja taristuminister Urve Palo
- November 2014 – väliskaubandusminister Anne Sulling
- Oktoober 2014 – Riigikogu esimees Eiki Nestor
- September 2014 – peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Sven Mikser osalesid NATO tippkohtumisel Walesis
- September 2014 – Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
- Juuni 2014 – peaminister Taavi Rõivas
- Juuni 2014 – välisminister Urmas Paet
- Jaanuar 2014 – välisminister Urmas Paet
Eesti ja Ühendkuningriigi vahelised lepingud leiad Riigi Teatajast.
Alates 1. jaanuarist 2021 reguleerib Eesti ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja majandussuhteid Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud küsimusi, sealhulgas kodanike õigusi, reguleerib Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline väljaastumisleping.
Ühendkuningriik on olnud järjepidevalt Eesti kaubanduspartnerite seas kas esimese kümne lõpus või teise kümne alguses. 2023. aastal oli Ühendkuningriik Eesti 16. kaubanduspartner. Eesti peamised ekspordiartiklid Ühendkuningriiki olid puit ja puittooted, valgustid ning mehaanilised seadmed. Ühendkuningriigi peamised impordiartiklid olid mehaanilised masinad ja elektriseadmed. Igal aastal teeb Ühendkuningriigiga kaubandust ligikaudu 6000 Eesti ettevõtet. Brexiti tõttu kehtib alates 1. jaanuarist 2021 kaubavahetusele tollirežiim. Täpsem info on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
2023. aasta detsembri seisuga oli Ühendkuningriigi otseinvesteeringute positsioon Eestis üheksandal kohal, ulatudes 1,2 miljardi euroni. Eesti otseinvesteeringud Ühendkuningriiki ulatusid 806 miljoni euroni. 2024. aasta juuli seisuga oli Eestis 4675 Ühendkuningriigi kodanikust e-residenti, kellest 1153 olid registreerinud oma ettevõtte Eestis.
Täpsem majandusstatistika on leitav Statistikaameti rakendusest.
Kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on väga tihe nii kahepoolselt kui ka NATO raames. NATO tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiaku osana otsustati NATO Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juulis paigutada Balti riikidesse ja Poola mitmerahvuselised lahingugrupid. Alates 2017. aastast juhib Eestis asuvat NATO lahingugruppi Ühendkuningriik ning sellesse panustavad ka Prantsusmaa ja Island.
Ühendkuningriik jätkab Eesti julgeoleku tugevdamist ka NATO Balti õhuturbemissioonil osalemisega. Ühendkuningriik on osalenud missioonil seni kuuel korral, viimati 2023. aasta kevadel.
2014. aastal liitus Ühendkuningriik ametlikult Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega ja panustab keskusesse eksperdiga.
NATO Walesi tippkohtumisel 2014. aasta septembris allkirjastasid Eesti, Ühendkuningriik, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Holland ühiste kavatsuste leppe ühendekspeditsiooniväe loomiseks. Kümnest riigist koosnev tahtekoalitsioon keskendub julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Ühendekspeditsioonivägi koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama eri operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. Ühendekspeditsioonivägi suudab tegutseda iseseisvalt, suurema sõjalise üksuse koosseisus või NATO raames.
Ühendkuningriik on paljudele eestlastele kodu, õppe- või töökoht. Hinnanguliselt elab Ühendkuningriigis ligikaudu 15 000 eestlast. Aktiivsemad kogukonnad tegutsevad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris, kus asuvad Eesti majad. Eesti seltsidest vanimad on 1921. aastal asutatud Londoni Eesti Selts ja Edinburghi Eesti Selts. Väiksemaid kogukondi on Nottinghamis, Boltonis/Manchesteris ja Šotimaal, kuid üldiselt elavad eestlased üle kogu riigi.
Eestikeelset haridust pakuvad lastele ja noortele Eesti Kool Londonis, Keelekindlus ja Eesti kool Põhja-Inglismaal. Londoni Eesti Segakooris viljeletakse koorilaulu. 2024. aastal tähistas Inglismaa eestlaste laste suvelaager oma 75. aastapäeva.
Ühendkuningriigi eestlasi esindab Üleilmse Eestluse Kesknõukogus Inglismaa Eestlaste Ühing, mis loodi 1947. aasta novembris Eesti kultuuri ja keele hoidmiseks Ühendkuningriigis. Alates 1947. aastast ilmub Londonis ajaleht Eesti Hääl, mille esimene toimetaja oli tuntud kirjanik Gert Helbemäe.
Eesti ärikogukonda ühendavaid organisatsioone Ühendkuningriigis praegu aktiivselt ei tegutse, kuid huvi võib pakkuda Briti-Eesti Kaubanduskoja Tallinna haru tegevus. Mitteformaalseid valdkondlikke kohtumisi korraldab Eesti Guild Londonis. Ka mitme Ühendkuningriigi ülikooli juures tegutsevad Eesti või Baltimaid ühendavad seltsid, mis korraldavad kohtumisi ja Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi.