Vseviovi sõnul peab järgmine pikaajaline eelarve vastama Euroopa muutunud julgeolekuolukorrale ja liidu ees seisvatele arvukatele väljakutsetele. „Praegu ei ole aeg Euroopa ambitsioone vähendada. Euroopa peab olema tugev, turvaline ja konkurentsivõimeline ning jätkama Ukraina toetamist, milleks on vaja ka piisavalt vahendeid. 1,1% Euroopa rahvuslikust jõukusest ei ole palju, et investeerida rohkem kaitsesse ja sisejulgeolekusse, konkurentsivõimesse, kriitilistesse ühendustesse ja jätkata Ukraina toetamist,“ ütles ta.
Kohtumisel rõhutas kantsler, et järgmises eelarves tuleb senisest enam arvestada ELi idapiiri riikide suurema julgeoleku- ja majanduskoormusega. „Idapiiri riigid panustavad oma kaitsesse märkimisväärselt rohkem ning kaitsevad sellega kogu Euroopat. See suurem vastutus peab kajastuma ka Euroopa ühises eelarves.“
Vseviov tõi esile ka Rail Balticu ja teiste kriitiliste piiriüleste ühenduste rahastamise tähtsuse. „Balti riigid väljusid viimasel ELi eelarveperioodil Vene energiasüsteemist ja liitusime selles valdkonnas Euroopaga, nüüd on aeg teha sama transpordis. Rail Baltic ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopaga, kuid selle tähtsus ulatub majandusest palju kaugemale. Head transpordiühendused on hädavajalikud ka Euroopa sõjalise liikuvuse ja julgeoleku tagamiseks,“ sõnas ta.
Vseviovi sõnul peab Euroopa Liidu järgmine eelarve tagama ka Ukraina tugeva ja pikaajalise toetamise, sest Ukraina toetamine ja Venemaa survestamine sõja lõpetamiseks on otseselt seotud kogu Euroopa julgeolekuga.
Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjD3KPV
