„USA julgeolekuabi on läbi aastate olnud oluliseks täienduseks Eesti enda üha kasvavatele kaitseinvesteeringutele ja võimaldanud meil mitmeid võimearendusi kiiremini ellu viia. Julgeolekuabi jätkumine Balti riikidele kinnitab USA jätkuvat soovi panustada heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse NATO idatiival,“ ütles välisminister Tsahkna. „Eesti hindab USA Kongressi ja rahva toetust meie piirkonna julgeoleku kindlustamisele äärmiselt kõrgelt.“
Välisminister lisas, et Eesti suhtub ka ise riigi kaitsevõime tugevdamisse täie tõsidusega, investeerides tänavu kaitsesse enam kui 5% SKP-st ja jõudes sellega ühena esimestest liitlastest NATO Haagi tippkohtumisel kokkulepitud uue kaitsekulutuste määrani.
„USA kongressi otsus eraldada 200 miljon dollarit Balti riikidele uute võimete arendamiseks näitab, et USA on jätkuvalt pühendunud transatlantiliste suhete hoidmisele ja tugevdamisele ning Eestil on USA kongressis väga tugev toetus. USA sõjaminister ja kongressi liikmed on korduvalt kinnitanud, et Eesti ja teised Balti riigid on niinimetatud musterliitlased ning tänane rahastamisotsus kindlasti peegeldab seda,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Baltic Security Initiative (BSI) loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitlusvõimet. BSI kaudu on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud 2025. aastal 231, 2024. aastal 228, 2023. aastal 225, 2022. aastal 180 ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit. Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt vastavalt võimevajadustele.
Lisaks BSI-le on läbi aastate Balti riikidele julgeolekuabi eraldatud USA välisministeeriumi toetusprogrammi Foreign Military Financing (FMF) ja kaitsestruktuuride esindajate väljaõppeprogrammi International Military Education and Training (IMET) kaudu. FMFi kaudu on Eestile eraldatud 2025. aastal 17,5, 2024. aastal 16,7, 2023. aastal 19,3, 2022. aastal 179,5, 2021. aastal 31,2 ja 2020. aastal 18,8 miljonit dollarit. Eesti 2022. aasta erakorraliselt suur FMFi eraldis tehti tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas ja selle mõjudest meie regiooni julgeolekuolukorrale. Eesti ja USA konsultatsioonide tulemusel otsustati enamus sellest summast eraldada mitmikraketiheitja HIMARS laskemoona soetamiseks. IMETi kaudu eraldatav toetus Eestile on jätkuvalt 1,3 miljonit dollarit aastas.
Nii BSI kui FMFi kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks. Lisaks HIMARSi laskemoonale on USA julgeolekuabi eest soetatud integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sealhulgas Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.
* Täpne summa selgub 2026. aasta jooksul ning ei pruugi üheselt kattuda algselt eraldatud sihttasemega.
