„Eesti ühines Ottawa konventsiooniga enam kui 20 aastat tagasi. Selle ajaga võrreldes on julgeolekukeskkond Euroopas ja Läänemere piirkonnas märkimisväärselt halvenenud ja sõjaline oht NATO liikmesriikidele kasvanud,“ ütles välisminister Margus Tsahkna eelnõu esimesel lugemisel. „Venemaa jätkab oma imperialistlike eesmärkide saavutamiseks julma ja põhjendamatut agressioonisõda oma naaberriigi Ukraina vastu, rikub oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, ning kujutab endast kõige tõsisemat ja pikaajalisemat ohtu julgeolekule Euro-Atlandi ruumis.“
Välisministri sõnul ei ole Venemaa Ottawa konventsiooni osalisriik ning kasutab jalaväemiine Ukraina vastu peetavas sõjas laialdaselt, olles mineerinud Ukraina territooriumi enam kui 170 000 ruutkilomeetri ulatuses.
„Samal ajal puudub Ukrainal õiguspärane võimalus ise Venemaa relvajõudude vastu jalaväemiine kasutada, et takistada okupante oma maa-alasid rüüstamast ja miinidega risustamast, sest Ukraina on Ottawa konventsiooni osalisriik,“ märkis Tsahkna. „Venemaa Ukraina-vastase sõja õppetunnid näitavad selgelt, et kui riik seab endale relvastuse vallas ühepoolselt piiranguid, mida vastaspool ei järgi ega kavatsegi järgida, asetatakse end nii vastasega võrreldes ebasoodsamasse positsiooni.“
Ottawa konventsioonist lahkumine annab välisministri sõnul Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ning vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel Eesti kaitsevõime tugevdamiseks kasutada.
„Ottawa konventsioonist lahkumine ei mõjuta Eesti pühendumust rahvusvahelise humanitaarõiguse eesmärkide ja normide järgimisele,“ ütles Tsahkna. „Kohustume jätkuvalt piirama sõjategevuse mõjusid tsiviilisikutele ja kaitsma relvakonfliktide ohvreid, sealhulgas humanitaardemineerimise projektide toetamise kaudu.“
Ottawa konventsioonist lahkumise protsessi on lisaks Eestile alustanud ka Läti, Leedu, Poola ja Soome. Lätis ja Leedus on parlament vastava seaduse juba vastu võtnud, Soome ja Poola parlamentides on arutelud ees lähemal ajal.
Ottawa konventsioon jõustus 1999. aastal ja Eesti ühines sellega aastal 2004. Konventsioonist väljumine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
