„Viiendal sõja-aastal näeme sõjaväljal Ukraina üha kasvavat vastupidavust ja sõjalist innovatsiooni. Ukraina on üha rohkem julgeolekusse panustaja, sest ta mitte üksnes ei seisa edukalt vastu Venemaa agressioonisõjale, vaid jagab oma õppetunde ja uut väljatöötatud tehnoloogiat liitlastega. Sellest tõukub ka eile Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud droonikokkulepe,“ ütles välisminister.
„Seekordse NATO tippkohtumise fookuses on vajadus Euroopal saada tugevamaks ja võtta enda kaitse eest suurem vastutus. Eesti seisukohalt on selles plaanis suur roll on Ukrainal, kes on Euroopa suurim sõjaline jõud,“ ütles Tsahkna. „Ukraina tulevik on NATO-s, et teha kogu allianss senisest veelgi tugevamaks ning kindlustada Ukraina pikaajaline julgeolek, sest NATO liikmesus on ainus toimiv julgeolekugarantii Euroopas.“
„Venemaa jätkuvate jõhkrate õhurünnakute valguses on selge, et Ukraina vajab praegu oma linnade ja elanike kaitsmiseks ning õiglase ja püsiva rahuni jõudmiseks jätkuvat liitlaste tugevat toetust. Tarvis on nii pikaajalist sõjalist abi kui võimekust ballistiliste rakettide vastu,“ rõhutas Tsahkna ja lisas, et Eesti jätkab sõjalise abi andmist igal aastal vähemalt 0,25% ulatuses SKP-st.
Välisminister osales eile Ankaras ka kaitsetööstusfoorumil, mis toob kokku liitlasriikide poliitilised juhid, kõrgemad ametnikud ja kaitsetööstuse esindajad eesmärgiga liikuda kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamise poole. Eesti ettevõtetest osalevad foorumil Nortal, DefSecIntel ja CybeXer.
„Liitlased suurendavad jõudsalt oma kaitseinvesteeringuid, aga oluline on, et see raha teiseneks reaalseteks võimeteks ja kokkulepitud NATO kaitseplaanide jaoks vajalikeks vägedeks,“ ütles Tsahkna. „Kaitsetööstuse tootmismahtude kasvamine ja kaitsetööstuse arendamine on oluline NATO võime-eesmärkide kiireks täitmiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks.“
Eile osales Tsahkna ka NATO välisministrite kohtumisel Istanbuli Koostööinitsiatiivi (ICI) partnerite Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Katari ja Kuveidiga ning toimus kahepoolne kohtumine Kuveidi välisministri Sheikh Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah’iga.
Nendel kohtumistel olid arutelude keskmes arengud Lähis-Idas, Iraani rünnakud Laheriikidele ning julgeolekukoostöö tihendamine NATO ja Laheriikide vahel.
