Välisminister Tsahkna: NATO tippkohtumise otsused annavad suure panuse liitlaste julgeoleku tugevdamisse

11.07.2024 | 10:32

Eile, 10. juulil võeti Washingtonis vastu NATO tippkohtumise deklaratsioon, milles sisalduvate otsustega astutakse olulisi samme Ukraina võidule aitamise, Ukraina NATO liikmesuse ning liitlaste kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise suunas, ütles välisminister Margus Tsahkna.

„Eesti läks Washingtoni kolme selge sihiga ja äsja lõppenud tippkohtumise ühisavalduses nimetati neist kõiki,“ ütles välisminister.

Kõige olulisemaks võib pidada tugeva Ukraina toetuspaketi vastuvõtmist, millega liitlased kinnitavad sõjalise abi pikaajalist jätkamist ja NATO juhtrolli selle abi koordineerimisel. Washingtonis lepiti kokku, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale saab olema vähemalt 40 miljardit eurot aastas, NATO võtab juhtrolli Ukraina sõdurite väljaõppel ja toetatakse Ukraina ja alliansi koostalitusvõimet. Ühtlasi kinnitati, et Ukraina teekond alliansi liikmeks saamisel on pöördumatu.

„Kõik need otsused aitavad Ukrainal liikuda sõja võitmise suunas ja edeneda teel NATO-ga liitumiseni,“ sõnas Tsahkna. „Saadame Moskvale selge sõnumi, et meie toetus Ukrainale püsib vankumatu, alliansi avatud uste poliitika jätkub ning Ukrainal on õigus oma julgeolekukorralduse üle ise otsustada.“

Tsahkna sõnul panustab Ukraina Venemaa agressiooni vastu võideldes otseselt Euro-Atlandi piirkonna julgeolekusse ja seetõttu tugevdab iga Ukraina toetamise kohta tehtav otsus liitlaste endi julgeolekut.

Samuti kinnitati tippkohtumisel, et kuna Venemaa kujutab endast alliansile otsest ja pikaajalist ohtu, püsib NATO tähelepanu Venemaa agressiivsete tegevuste piiramisel ja tõrjumisel. 

Tippkohtumisel tehtud otsused puudutavad ka NATO võimete kiiret eelisarendamist ja Atlandi-ülese kaitsetööstuse koostöö tugevdamist, et tagada NATO kaitseplaanide rakendatavus. 

„Kõik tippkohtumisel tehtud otsused kindlustavad Eesti ja kogu alliansi julgeoleku tugevnemise,“ ütles välisminister Tsahkna. „NATO on suutnud tagada liitlaste julgeolekut 75 aastat ja võime olla kindlad, et allianss on suuteline kõigile julgeolekuväljakutsetele edaspidigi vastu seisma.“

Tippkohtumisel välisministeeriumi esindav asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ütles, et Eesti tõstatas Washingtonis korduvalt kaitsekulude tõstmise vajalikkuse ja ka pärast tippkohtumist jätkatakse tööd selle nimel, et liitlaste kaitsekulutuste uus siht saaks tulevikus olema vähemalt 2,5 protsenti SKP-st.

„Meil pole luksust oodata,“ ütles Sillaste-Elling. „NATO peab kaitsehoiakut tugevdama ja selleks on tarvis kaitsekulutusi tõsta.“

Washingtoni tippkohtumine jätkub ja homme toimub liitlaste ühisistung Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani partneritega, samuti NATO-Ukraina Nõukogu.

avalike suhete osakond

open graph imagesearch block image