„Täna Varssavis kogunenud riikide prioriteet on jätkuvalt Ukraina, sest kõik mõistvad, et Euroopa pikaajalist julgeolekut mõjutab kõige otsesemalt Venemaa Ukraina-vastase agressiooni lõpptulemus. Meie tähelepanu peab püsima Ukraina edasisel sõjalisel, majanduslikul ja poliitilisel toetamisel ning Ukrainale pakutavate julgeolekugarantiide väljatöötamisel, mis kindlustaksid, et Venemaa agressioon kunagi ei kordu,“ sõnas Tsahkna. „Samas tuleb mõista, et tulevikus pakub Ukraina ise meile olulist julgeoleku tagaja.“
„Ühtlasi peame jätkama Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist ja Venemaa varilaevastiku heidutamist, et vähendada sõjaks vajalike vahendite hulka Venemaa riigieelarves. Vaid Ukraina toetamise ja Venemaa survestamise koosmõjul on võimalik saavutada Euroopas rahu, mis on õiglane ja mis jääb püsima,“ ütles välisminister.
Tsahkna sõnul väärib tunnustust Belgia ja Prantsusmaa tegevus läinud nädalavahetusel, mil edukalt tõkestati vale lipu all sõitnud Vene varilaevastiku aluse liikumine Põhjamerel. „Tegemist oli otsustuskindla sammuga, millel on otsene mõju Vene võimalusele agressioonisõja jätkamist rahastada,“ ütles minister.
Kohtumine andis võimaluse arutada võimalikke ühiseid samme ja riikidevahelist koostööd Lähis-Idas viibivate kodanike turvalisuse ja nende võimalikult kiire kojujõudmise tagamiseks,“ ütles Tsahkna.
Laiemalt arutati Lähis-Ida sündmuste mõju Euroopa julgeolekule, energiavarustuskindlusele, energiahindadele ning transpordi- ja navigeerimisvabadusele.
„Olukord Lähis-Idas ei näita rahunemise märke ja toimuval on otsene mõju ka NATO liitlaste julgeolekule. Täna oli NATO õhukaitse sunnitud all tulistama Türgi õhuruumile läheneva Iraani ballistilise raketi ja üleeile sai drooniga löögi Küprosel paiknev Ühendkuningriigi baas. Eesti mõistab Iraani õigustamatud rünnakud hukka ja toetab Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa valmisolekut oma ja liitlaste huve regioonis kaitsta,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul on oluline ka Hormuzi merekoridori transpordi- ja navigeerimisvabaduse tagamine. „Euroopa Liit on otsustanud tugevdada mereväemissiooni Aspides Punasel merel, Ameerika Ühendriigid on andnud teada plaanist hakata pakkuma kindlustust väina läbivatele alustele ja hakata seal naftatankereid eskortima, et takistada naftahindade tõusu,” ütles Tsahkna.
Läänemeremaade Nõukogu on Läänemere piirkonna riikide mitmetasandiline koostööfoorum, mille eesmärk on tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd. LMN-i töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola ja Euroopa Liit. Eesti oli mullu LMN-i eesistuja, tänavu on eesistujaks Poola.
