„Eestil ja Soomel on ühesugused julgeolekuväljakutsed ning samasugune vaade Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Seetõttu on omavaheline tihe koordinatsioon ja ühiste edasiste sammude väljatöötamine äärmiselt oluline ning seda tänane visiit võimaldas,“ ütles Tsahkna.
Välisminister andis oma Soome kolleegile ülevaate ka kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics süütamise asjaoludest ja faktist, et kaitsepolitseiameti kogutud julgeolekuteabe alusel oli tegemist Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud sabotaažiaktiga.
„Eesti ja Soome on ühisel seisukohal, et Venemaa sabotaažiaktid Euroopa vastu ei heiduta meid Ukrainat toetamast. Jätkame ühiselt jõupingutusi selle nimel, et Ukraina toetamise ja Venemaale surve tugevdamise kaudu sundida Venemaa agressioonisõda lõpetama,“ ütles Tsahkna.
Välisministrid arutasid ka Euroopa Liidu laienemise ja ühenduse järgmise pikaajalise eelarvega seonduvat.
„Maailmaareenil tugev Euroopa Liit on kasulik nii Eestile kui ka Soomele. Ühenduse laienemine ning piisavalt suur eelarve on tänapäeva arvukate väljakutsetega toime tulemiseks võtmetähtsusega,“ ütles Tsahkna.
Lisaks arutati 2027. aasta jaanuaris Eestis toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi ettevalmistusi ning Eesti ja Soome majandussuhete täiendavat tugevdamist ning piirkonna ühenduste ja liikuvuse parandamist.
„Oluline element selles oleks Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel, mida tuleb vaadata Rail Balticu raudteevõrgustiku pikendusena. Selliselt seoks tunnel omavahel mitte üksnes Eesti ja Soome, vaid kogu Põhjala ja Balti riigid tugevamalt ülejäänud Euroopaga, suurendaks piirkonna konkurentsivõimet ja edendaks turismi,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul on tunnel oluline ka elutähtsa merealuse taristu kaitsmiseks.
„Viimastel aastatel oleme mitmel juhul näinud, kui haavatav on elutähtis merealune taristu Läänemeres. Tunnel Tallinna ja Helsingi vahel võimaldaks ülimalt olulisi ühendusi senisest paremini kaitsta ja nii tugevneks ka meie julgeolek,“ sõnas minister.
Tunneli projektiga on seotud asjaomased asutused nii linna, piirkonna kui ka riigi tasandil. Sellega seoses arutas välisminister Tallinna-Helsingi tunneliga seonduvat visiidi raames ka Helsingi linnapea Daniel Sazonoviga.
„Oluline on teha koostööd nii linna kui riigi tasemel ning astuda mõlemal pool Soome lahte praktilisi samme, mis võimaldaksid tunneli projektiga edasi liikuda,“ sõnas Tsahkna.
