“Euroopa peab suurendama sõjalist abi Ukrainale, et Ukraina saaks jätkata võitlust õiglase ja püsiva rahu saavutamise nimel,” ütles Tsahkna. “Eesti valitsus on juba teinud otsuse suurendada tänavu Ukrainale eraldatavat sõjalist abi 25% võrra ja toimetada Ukrainasse kiirelt muuhulgas 10 000 suurtükimürsku. Meie otsus tõestab, et Ukraina abistamiseks on võimalik teha uusi ja kiireid otsuseid ning kutsume üles kõiki Ukraina toetajaid sõjalist abi kiirkorras suurendama.”
Välisministri sõnul on üks võimalus saada täiendavaid vahendeid Ukraina abistamiseks Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmine. Kuna enamus Venemaa külmutatud riigivaradest asuvad Euroopas, siis on Euroopal otsustav roll tegutseda ja suunata need varad Ukraina abistamiseks.
“Väited, nagu puuduks Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmiseks õiguslikud võimalused, on alusetud. Eelmisel nädalal jagasin Euroopa partneritega Eesti arutelupaberit, mis pakub varade kasutusele võtmiseks selge lahenduse. Enne Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamise järgmist tähtaega juunis on tarvis külmutatud varade kasutusele võtmiseks langetada poliitiline otsus,“ ütles välisminister.
“Sõja ainusüüdlaseks olev agressor peab tundma survet ja agressiooni ohver peab olema tugevalt toetatud, sest vaid sellisel viisil on võimalik sundida Venemaa oma eesmärkidest loobuma ja saavutada Ukrainas püsiv rahu,” ütles Tsahkna.
