„Viimastel nädalatel on arutelud Venemaa Ukraina-vastase agressiooni lõpetamise üle hakanud ohtlikult kaugenema kõige olulisemast küsimusest ehk sellest, millal lõpetab Venemaa Ukraina pommitamise ja inimeste tapmise? Selle asemel räägitakse üha rohkem Euroopa julgeolekuarhitektuurist, Putiniga kohtumistest ja nüüd ka tema kutsest Euroopa liidritele Moskvasse.
Venemaa püüab jätta muljet, nagu oleks ta valmis rahuläbirääkimisteks, kuid samal ajal jätkub sõda täie jõuga. Ukrainlased surevad, Venemaa ründab järjepidevalt Ukraina energiataristut ning Kiievis ja teistes linnades langevad raketid ja droonid ka keset päeva. Tänastes rünnakutes said kahjustada ka meie liitlaste Austria ja Madalmaade suursaatkondade hooned.
Putini Shenzhenis teatavaks tehtud kutse Euroopa liidritele Moskvasse tulla ei muuda seda tegelikkust. Euroopa ei pea minema Moskvasse oma seisukohta selgitama ega arutama Putini ultimaatumeid, sealhulgas nõudmist, et Soome lahkuks NATO-st. Selline kohtumine ei aitaks kuidagi kaasa Ukraina-vastase agressiooni lõpetamisele, sest Euroopa seisukoht on Putinile nende sõja-aastate jooksul ammu selgeks saanud.
Venemaa peab lõpetama agressiooni, austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning loobuma oma imperialistlikest eesmärkidest, mis ohustavad kogu Euroopa julgeolekut. Probleem ei ole Euroopa seisukoha ebaselguses, vaid Putini tahtmatuses oma käitumist muuta.
Seetõttu tuleb praeguse diplomaatilise sagimise keskel astuda samm tagasi ja keskenduda kõige olulisemale. Kui Putin tahab tõepoolest alustada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, peab tema esimene samm olema nõustumine relvarahuga. Ukraina on seda korduvalt pakkunud ning rahvusvaheline üldsus on seda nõudnud. Kuni Venemaa jätkab Ukraina ründamist, ei ole võimalik pidada sisulisi läbirääkimisi püsiva rahu üle Ukrainas, rääkimata Euroopa laiemast julgeolekust.
Meie fookus peab püsima Venemaale surve avaldamisel ja Ukraina toetamisel. Me ei tohi lasta end kaasa tõmmata Venemaa mängu, kus räägitakse Euroopa julgeolekust ja võimalikest kohtumistest, samal ajal kui Ukraina linnad põlevad. Meie tegevuse edukust tuleb hinnata selle järgi, kas Venemaa muudab oma käitumist, lõpetab agressiooni ja loobub oma imperialistlikest eesmärkidest. Kuni Putin ei ole isegi relvarahuga nõustunud, ei ole meil põhjust oma kurssi muuta ega survet vähendada.
Selles valguses on väga positiivne, et Ukraina julgeolekugarantiide väljatöötamiseks ja Ukraina toetamiseks loodud tahtekoalitsiooni riigid kinnitasid tänasel Berliini kohtumisel jätkuvat sõjalist ja rahalist toetust Ukrainale. Samal ajal töötab Euroopa Liit välja uusi sanktsioone ning otsib võimalusi Ukraina rahaliste vajaduste katmiseks. Oluline on ka see, et valmistume juba praegu sõjajärgseks perioodiks. Eesti kaitseväelased osalevad just praegu Poolas õppusel Koalicja, mis toimub Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhitud Ukraina tahtekoalitsiooni loodud üksuse Multinational Force-Ukraine (MNF-U) raamistikus. Õppuse eesmärk on harjutada valmisolekut toetada Ukrainas rahu jõustamist pärast sõjategevuse lõppu.
Need sammud näitavad, et Euroopa ei jää ootama Putini järgmisi ettepanekuid ega lase end tema seatud tingimustest kõrvale juhtida. Me jätkame Ukraina toetamist, Venemaale surve suurendamist ja valmistume tagama, et Ukrainale antavad julgeolekugarantiid hoiaksid ära Venemaa uue agressiooni. Esimene samm selle kõige suunas peab olema Venemaa nõustumine relvarahuga.“