Kahepoolsed investeeringute kaitse (BIT) lepingud on rahvusvahelised lepingud, mis reguleerivad osapoolte vahel kokku lepitud vastastikust investeeringute keskkonda.
Riikide ühisavalduses toodi välja, et tõendid näitavad, et Venemaaga sõlmituid lepinguid kasutatakse Euroopa Liidu poliitika mõjutamiseks Venemaa hüvanguks ning et lepingute kehtimine ohustab EL-i majandusjulgeolekut terviklikult. Näiteks sisaldavad lepingud sätteid, mis soodustavad investeeringute tegemist Venemaale ning võimaldavad isikutel, kellele on kehtestatud sanktsioonid, pöörduda liikmesriikide ja EL-i vastu rahvusvahelisse kohtusse.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Liidu ülesanne tagada, et Venemaa rahvusvaheline isolatsioon püsiks ilma järeleandmisteta. „Venemaaga praegu kehtivaid lepinguid ei saa tänases geopoliitilises olukorras käsitleda enam pelgalt investeeringute kaitseks sõlmitud lepingutena. Liikmesriigid sõlmisid investeeringute kaitse lepingud ajal, mil ei mõistetud veel, et Venemaa on pikaajaline julgeolekuoht kogu Euroopale. Need lepingud kujutavad endast Venemaa varjatud kiirteed liikmesriikide poliitika ja majanduse mõjutamiseks läbi ettevõtete. Me ei tohi lasta Venemaal lepingute kaudu Euroopa Liidu poliitilisi otsuseid mõjutada,“ ütles Tsahkna.
Eesti kutsub koos Läti, Leedu ja Poolaga Euroopa Komisjoni ja liikmesriike leidma probleemi lahendamiseks ühine edasine tegutsemisviis, mis on EL-i Venemaa-poliitikaga kooskõlas. „Euroopa peab saama veelgi tugevamaks ja see hõlmab Venemaa mõjutustest vabanemist,“ rõhutas välisminister.
Ühisavalduses toodi esile, et eesmärk on jõuda lahenduseni 2027. aasta esimeses kvartalis.
Eesti ei ole kunagi Venemaaga investeeringute kaitse lepinguid sõlminud.
