„Oma kolme Ukrainas viibitud päeva jooksul olen vahetult kogenud Venemaa soovimatust rahuks. Õhuhäired on saatnud seda visiiti nii öösel kui päeval, iga päev on Venemaa drooni- ja raketirünnakute sihtmärkideks olnud kauplused, tanklad, reisirongid ja elumajad ehk süütud ukraina inimesed,“ ütles Tsahkna. „Tänaöine rünnak Ukraina-Poola piiripunkti lähedal meenutab taaskord, et Venemaa oht koputab täpselt Euroopa Liidu ja NATO piiridele.“
„Ukraina olukord on raske, aga vajalike vahendite olemasolu korral on neil endiselt valmisolek agressorile vastu seista. Esmajoones vajab Ukraina praegu majanduslikku toetust, et tõsta oma võimekust survestada Venemaad oma süvalöökidega Venemaa territooriumile,“ ütles Tsahkna. „Ukraina on valmis süvalöögisurvet suurendama, kui suureneb rahaline toetus Ukrainale.“
„Euroopa fookus sel sügisel peab olema Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtul. Aina raskem on meie ühiskondadele selgitada, miks peab Ukraina toetamise eest maksma meie maksumaksja, mitte agressor,“ ütles Tsahkna.
Välisministrid arutasid ka järgmise aasta jaanuaris Eestis toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi ettevalmistuste käiku.
„Sõjalise, majandusliku ja poliitilise toetuse kõrval tuleb jätkata Ukraina ülesehitamist, et anda ukrainlastele hädavajalikku lootust paremaks tulevikuks. Avasime sel nädalavahetusel Žõtomõri oblastis kaks Eesti toel valminud haridusvaldkonna ülesehitusprojekti ja teeme ettevalmistusi jaanuaris toimuvaks Ukraina ülesehituskonverentsiks, kus tahame näha Ukraina toetajate konkreetseid panuseid Ukrainale nii karmi talve seljatamiseks kui riigi pikaajaliseks ülesehitamiseks,“ ütles Tsahkna.
Ukraina visiidi raames esines välisminister Tsahkna ka Jalta Euroopa Strateegia aastakonverentsi avavestlusringis ning juhtis Põhjala ja Balti riikide koostööformaadis (NB8) toimunud kõrgetasemelisi kohtumisi.
