Välisminister Urmas Reinsalu viibib Poolas Łódźis Kesk- ja Ida-Euroopa välisministrite (B9) kohtumisel, kus valmistutakse järgmisel nädalal Brüsselis toimuvaks NATO välisministrite kohtumiseks, juulis Vilniuses aset leidvaks tippkohtumiseks ning arutati Euroopa julgeolekut, sealhulgas alliansi ja Venemaa suhteid.
Tänasel kohtumisel tervitasid Kesk- ja Ida-Euroopa välisministrid Soomet NATO-sse. „Soome liitumine NATO-ga tugevdab piirkonna julgeolekut ja annab võimaluse süvendada koostööd,“ ütles Reinsalu, avaldades lootust, et Ungari ja Türgi kiidavad peatselt heaks ka Rootsi NATO liitumistaotluse.
Räägiti jätkuvast ja igakülgsest abist Ukrainale, sealhulgas Ukrainale selge NATO-ga liitumise kava andmisest. „Euroopa julgeolek peab olema ilma hallide tsoonideta ja jätkusuutliku rahu nimel Euroopas peab Ukraina võitma,“ ütles Reinsalu. Ta rõhutas, et Ukrainale tuleb NATO tippkohtumisel Vilniuses anda kindel ja ühemõtteline tegevuskava alliansiga ühinemiseks.
4. ja 5. aprillil Brüsselis toimuva alliansi välisministrite kohtumise eel arutati ka läinud aasta suvel Madridis toimunud tippkohtumisel vastu võetud NATO idatiiva kaitse- ja heidutusotsuste ellu viimist, sealhulgas piirkondlike kaitseplaanide kinnitamist. „Madridis kokku lepitud NATO strateegiline kompass sätestab ühemõtteliselt, et NATO suurimaks julgeolekuohuks on Venemaa, kellega allianss sõlmis 1997. aastal suhete alusakti, et edendada dialoogi ning Euroopa julgeolekut. Läinud aasta veebruarist eirab Venemaa aga kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja peab Euroopa südames ebainimlikku sõda,“ ütles Reinsalu.
„Aeg on NATO ja Venemaa suhete alusakt tühistada, sest Ukrainas agressioonisõda pidava Putini Venemaaga ei saa me rääkida mitte mingist koostööst.“
Reinsalu sõnas, et oluline on samuti kokku leppida NATO ja Euroopa Liidu koostöökavas, mis peegeldaks jaanuaris vastu võetud NATO-ELi ühisdeklaratsiooni.
