Kohtudes ajal, mil geopoliitilised pinged on kasvanud, nõustusid ministrid, et Venemaa on jätkuvalt peamine pikaajaline oht Euro-Atlandi ala julgeolekule, ning kinnitasid oma vankumatut pühendumust NATO-le, kollektiivkaitsele ja Atlandi-ülesele ühtsusele. Nad mõistsid hukka Venemaa jätkuvad pahatahtlikud hübriidtegevused, sealhulgas välissekkumise ja info manipuleerimise kasutamise, ning lubasid teha koostööd selle ohu tõrjumiseks. Nad rõhutasid tugeva ja usaldusväärse kaitse- ja heidutushoiaku säilitamise tähtsust, sealhulgas kestvate investeeringute ja koormajagamise kaudu. Ministrid tõid esile Kanada juhitava NATO mitmerahvuselise brigaadi Lätis kui selge näite liitlaste solidaarsusest. Nad kutsusid üles parandama NATO olukorrateadlikkust ja vastupanuvõimet Arktika, Läänemere ja Põhja-Atlandi piirkondades. Ministrid tunnustasid Kanada kasvavat rolli Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tegevuskavas, mida kinnitab asjaolu, et Kanada on ainus Euroopa-väline riik, kes on sõlminud Euroopa Liiduga lepingu osalemiseks Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendis (SAFE), ning samuti esimene Euroopa-väline riik, kes osales juhtide tasandil 4. mail 2026 Armeenias Jerevanis toimunud Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel.
Ministrid vahetasid seisukohti üleilmse ja regionaalse julgeoleku küsimustes. Nad kinnitasid taas, et Ukraina toetamine on strateegiliselt hädavajalik, nentides selle tähtsust Euroopa ja Euro-Atlandi julgeoleku jaoks. Nad leppisid kokku vajaduses tugevdada sõjalist toetust Ukrainale ning samal ajal piirata Venemaa suutlikkust oma sõjategevust rahastada. Ministrid kohustusid suurendama survet Venemaale, sealhulgas sanktsioonide ja rahvusvahelise isoleerimise kaudu. Ministrid rõhutasid Ukraina ülesehitamise strateegilist tähtsust ning vajadust edendada tingimusi õiglase ja kestva rahu saavutamiseks, sealhulgas toetades vastutusele võtmise mehhanisme ning tagades küüditatud Ukraina laste, kinnipeetud tsiviilisikute ja sõjavangide turvalise tagasipöördumise. Nad tervitasid Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni kõrgetasemelist kohtumist ning selle pühendumust tõhusamale tegevusele, mille eesmärk on Venemaa poolt sunniviisiliselt ümber paigutatud või ebaseaduslikult küüditatud Ukraina laste tagasitoomine.
Lähis-Ida arengute teemal rõhutasid ministrid, et rahvusvahelise meresõidu vaba liikumise ohustamine toob kaasa tõsiseid majandus- ja julgeolekuriske, sealhulgas humanitaarabi ning energia- ja toidujulgeoleku jaoks hädavajalikele kriitilistele tarneahelatele. Nad kinnitasid oma pühendumust kollektiivsete diplomaatiliste, majanduslike ja sõjaliste vahendite kasutamisele, et toetada rahvusvahelisi meresõiduõigusi Hormuzi väinas ning maandada pingeid ja saavutada kestev relvarahu. Nad rõhutasid taas, et meresõit peab olema vaba vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) sätetele ja rahvusvahelisele õigusele. Samuti tõid nad esile vajaduse tagada takistamatu ja püsiv humanitaarabi juurdepääs Gazale ning poliitiline tee kestva lahenduseni, mis toetaks pikaajalist rahu ja julgeolekut piirkonnas.
Ministrid tunnustasid Kanada ja Euroopa Liidu laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) positiivset mõju, mille tulemusel on kaubavahetus Kanada ja kõigi Balti partnerite vahel pärast lepingu ajutise kohaldamise algust 2017. aastal kasvanud. Nad leppisid kokku, et kasutavad täielikult ära CETA võimalusi kaubandus- ja investeerimissuhete süvendamiseks strateegilistes sektorites, nagu kaitse, energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Samuti rõhutasid nad vajadust tugevdada koostööd Kanada ja ELi julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames ning arutasid selliste algatuste nagu kaitse-, julgeoleku- ja vastupidavuspank (DSRB) ning ELi rahastamisvahendi SAFE potentsiaali kaitsevõime, vastupanuvõime ja tööstuskoostöö tugevdamisel. Lisaks arutati täiendavaid võimalusi Kanada ja ELi tihedamaks koostööks, sealhulgas ettevalmistusi järgmiseks ELi-Kanada tippkohtumiseks sel sügisel ning Leedu tulevaseks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks.
Ministrid kinnitasid taas oma pühendumust koostöö edendamisele ühiste demokraatlike väärtuste alusel, tunnistades, et kollektiivne tegutsemine sarnaselt meelestatud partnerite vahel on üha ebakindlamas maailmas julgeoleku ja heaolu tagamiseks hädavajalik.
Ministrid leppisid kokku, et jätkavad tihedat suhtlust, ning ootavad järgmist „3+1“ formaadis kohtumist 2027. aastal.
