Eesti ja Ühendkuningriigi kaaseesistumine keskendub humanitaarsüsteemi paremale koordineerimisele ning humanitaartegevuste võimaldamisele konfliktiolukordades, muu hulgas suunatakse tähelepanu rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisele.
„Kaaseesistuja roll on tunnustus ja loogiline jätk Eesti pikaajalisele tegevusele elupäästva abi andmisel üle maailma – olgu see Ukrainas, pärast maavärinat Süürias ja Türgis või Aafrika Sarve näljahäda ohule reageerides,“ ütles välisminister Margus Tsahkna.
„Olukorras, kus maailmas on humanitaarvajadused kasvamas näiteks Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu ning surve nii humanitaarpõhimõtetele kui ka ressurssidele kasvab, on Hea Humanitaardoonorluse võrgustik veelgi olulisem foorum humanitaardoonorite vaheliseks aruteluks,“ märkis Tsahkna.
Hea Humanitaardoonorluse võrgustik loodi 20 aasta eest ning see on ainulaadne üleilmset humanitaarsüsteemi käsitlev humanitaardoonorite kooslus, kus lepiti üha keerulisemaid humanitaarkriise silmas pidades kokku ühistes hea humanitaardoonorluse põhimõtetes, et parandada humanitaartegevuste rahastamist ja elluviimist. Liikmete hulka kuuluvad põhimõtetega ühinenud riigid, Euroopa Liit ja Islami Koostöö Organisatsioon. Eesti oli kaaseesistuja koos Iirimaaga ka aastail 2009–2010.
