President Džaparov hindas suursaadikutele peetud kõnes kõrgelt digikoostööd Eestiga. Eesti on aktiivselt osalenud Kõrgõzstani e-valitsemise ülesehitamises ja kasu sellest koostööst on väga suur. Kõrgõzstan on huvitatud selle jätkumisest. Suursaadik Ora kinnitas Eesti positiivset kogemust ja soovi jätkata aktiivset koostööd digivaldkonnas. Lisaks on võimalusi tihedamaks koostööks hariduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas. Oluliselt on arenguruumi kahe riigi kaubavahetuses. Kõrgõzstan on Eestile ja Euroopa Liidule rahu, stabiilsuse ja heaolu tagamiseks oluline partner. Eesti prioriteet on õiglase ja püsiva rahu saavutamine Ukrainas.
Suursaadik Ora tõi esile võimalusi kahe riigi vahelise turismi arendamiseks. „Kõrgõzstan oma võimsa looduse ja väärikate traditsioonidega on Eesti turistidele põnev ja huvitav sihtkoht. Eesti omakorda on paeluv oma ajalooliste mälestusmärkide, mereäärse asukoha ja põhjamaise looduse poolest,“ märkis suursaadik Ora.
Ora asus välisministeeriumisse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta 2. sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja aastatel 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 2002–2005. aastal töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas Londonis, 2011–2014. aastal poliitikanõunikuna alalises esinduses NATO juures ja 2014–2015 oli ta välisministeeriumi Bakuu esinduse juht. Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – aastail 2015–2018 asejuhi ja asjurina ELi esinduses Kõrgõzstanis, aastail 2018–2020 välis- ja kaitsepoliitika osakonnas Brüsselis ning aastail 2020–2024 asejuhina ELi esinduses Saudi Araabias, Bahreinis ja Omaanis. 11. septembril andis suursaadik üle volikirjad Kasahstanis ja 9. detsembril Türkmenistanis.
