Töörühma ülesanne on valmistada ette Euroopa Nõukogu egiidi all loodava agressioonikuriteo eritribunali käivitamist. Eesti on olnud töörühma üks järjekindlamaid liikmeid ning üks häälekamaid eritribunali loomise eestkõnelejaid Euroopa Nõukogus.
„Olukorras, kus Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu kestab juba viiendat aastat, peame kasutama kõiki rahvusvahelisi mehhanisme, et agressor oma kuritegude eest vastutama panna,“ rõhutas suursaadik Lepik von Wirén. „Eritribunali eesmärk on tuua tribunali ette agressioonikuriteo toimepanijad.“
Suursaadiku sõnul tuleb aktiivselt jätkata tööd eritribunali käivitamise nimel. Ta tänas ka töörühma eelmist juhti Tanja Gonggrijpi, kes valiti äsja ENi asepresidendiks, pühendunud töö eest.
Agressioonikuriteo eritribunali loomiseks on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahel sõlmitud kokkuleppe. Tribunali ülesanne on uurida ja mõista kohut nende üle, kes vastutavad kõige enam agressioonikuriteo toimepanemise eest. Eritribunali asutamisdokumendid koostati 2022. aastal loodud tuumikgrupis, kuhu kuulusid õiguseksperdid 40 riigist – sealhulgas Eestist – ning samuti Euroopa Liidust ja Euroopa Nõukogust. 2025. aasta juunis allkirjastasid Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kokkuleppe eritribunali loomiseks.
15. mail 2026 kinnitasid 36 riiki, sealhulgas Eesti, koos Euroopa Liiduga Moldova pealinnas Chişinăus oma valmisolekut panustada eritribunali loomisesse. Eesti on vajalikud siseriiklikud menetlused lõpule viinud: tänavu veebruaris kiitis riigikogu heaks agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise kokkuleppe.
Aino Lepik von Wirén sündis 28. oktoobril 1961 Stockholmis. Ta lõpetas 1987. aastal Stockholmi Ülikooli õigusteaduse eriala ning on õppinud ka Surrey Ülikoolis Inglismaal. Diplomaatilist karjääri alustas ta 1994. aastal välisministeeriumi juriidilises osakonnas inimõiguste büroo direktorina ning töötas aastatel 1997–1999 juriidilise osakonna peadirektorina.
Aastatel 1999–2003 oli ta riigisekretär, seejärel Eesti suursaadik Portugalis (2003–2006), Iisraelis (2007–2010), Ühendkuningriigis (2010–2014) ja Iirimaal (2018–2022). Ta on olnud ka välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler ning Euroopa osakonna peadirektor. Enne praegust ametikohta töötas ta rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna peadirektorina.
