„Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ei käi vaid konventsionaalsel lahinguväljal,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. „Venemaa üks sihtmärke on ka Ukraina kübervõime nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas ning seetõttu on oluline toetada Ukraina küberkaitset ning vastava taristu taastamise ja arendamise võimet.“
„On kahjuks tõenäoline, et Venemaa küberrünnakud jätkuvad ka nähtavas tulevikus,“ sõnas Tsahkna. „Seetõttu pakub Tallinna mehhanism võimaluse pikas perspektiivis tugevdada Ukraina süsteemset valmisolekut ja vastupidavust küberrünnakutele.“
Tallinna mehhanismile pandi alus tänavu kevadel osalisriikide esimesel kohtumisel. Mehhanismi abil süstematiseeritakse Ukraina vajadused ja viiakse need kokku doonorite võimalustega nii, et eri riikide toetus looks süsteemse terviku ja Ukrainal oleks võimalik end kübersfääris kaitsta.
Tallinna mehhanismi doonorriigid on Eesti, Madalmaad, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, USA ja Suurbritannia. Tallinna mehhanismi vaatlejaliikmed on NATO ja Euroopa Liit. Mehhanismil on Eesti koordinaator Kiievis, Poola toetusüksus Varssavis ning Ukraina ja kõigi doonorite esindajaid koondav koordinatsioonigrupp. Mehhanism on avatud uutele liikmetele.
Mehhanismi on kaasatud tehnoloogiasektori tippettevõtted ja vabakond doonorriikidest. Ühtlasi on mehhanismi kaudu võimalik vahendada Eesti firmadele infot nii kiirete kui pikaajaliste vajaduste kohta. Eesti eraldab Tallinna mehhanismile 2024. aastal arengukoostöö eelarve raames 500 000 eurot.
Tallinna mehhanism töötab paralleelselt IT-koalitsiooniga, mis tegeleb Ukraina sõjalise kübervaldkonna teemadega.
