„Eesti ja läti keel erinevad teineteisest küll märkimisväärselt, aga kuna oleme naabrid, on tugevad sidemed meie inimeste vahel äärmiselt olulised ning keelel on nende sidemete tekitamisel ja hoidmisel suur roll. Katarina Magere on andnud suure panuse eesti keele ja kultuuri õpetamisse erineva keeletaustaga lastele, aga innustanud ka eesti keele aktiivset, loomingulist ja enesekindlat kasutamist ja seeläbi panustanud eesti keele arengusse väljaspool Eestit,“ ütles Tsahkna.
„Eesti ja Läti sõprus ei ole miski, luuakse vaid valitsusvaheliste kohtumiste ja kokkulepete kaudu. Tegelikult ehitatakse seda iga päev üles klassiruumides, raamatutes ja vestlustes ning selles on õpetaja Magere kandunud suurt rolli,“ lisas välisminister.
Keeleauhind anti üle Riias ASNI galeriis, kus on ühtlasi avatud Eesti kunstniku Angela Maasalu näitus.
Eesti ja Läti keeleauhinna eesmärk on suurendada teadmisi eesti ja läti keelest ning tunnustada Eesti ja Läti tõlkijate, keeleteadlaste, õpetajate, keeleõppeprojektide läbiviijate saavutusi nende keelte edendamisel. Preemia rahaline väärtus on 5000 eurot, mille eraldavad võrdselt mõlema riigi välisministeeriumid. Žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumi esindajad kui ka keele- ja kirjandusasjatundjad.
Keeleauhind anti tänavu välja seitsmeteistkümnendat korda. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Maima Grīnberga (2009, 2013), Guntars Godinš (2010, 2014, 2019), Kalev Kalkun (2011), Margus Konnula alias Contra (2015, 2025), Valts Ernštreits (2016), Livia Viitol (2017), Rūta Karma (2018), Ilze Tālberga (2020), Lembit Vaba (2021), Daila Ozola (2022), kirjastus Hea Lugu (2023) ja Karl Pajusalu (2024).
Fotod keeleauhinna üleandmise tseremooniast.
